Juhtkiri: Tublid! (2)

Õpetaja ja arst on läbi aegade olnud ühiskonnas hinnatud ametid. Mitte nagu poliitiku oma, millele tänapäeva Eestis hosiannat lauldakse.

Võrdlusmomendiks kas või see, et samal ajal kui õpetaja laseb hilisõhtul kodus punasel pastakal kontrolltöödel tantsida, kohtub riigikogu liige “valijatega” ja sööb maksumaksja kinnimakstud majoneesi.

Veidi labane võrdlus küll, aga nii see paraku on. Õpetajate palk ei ole nende töö vääriline.

Õpetajad on enamasti missioonitundega inimesed. See ongi nende nõrkus. Ka peaminister teab, et kui õpetajate palk ei tõuse ühel aastal, ei juhtu midagi. Ega õpetaja siis tunde ära jäta.

Kui palk ka teisel aastal ei tõuse, ei jää tunnid arvatavasti ära ka siis. Seda enam on tervitatav, et õpetajad lõpuks näitasid, et neile ei saa lõpmatuseni pähe siristada, ja tulid Toompeale meelt avaldama.

Kuigi karta on, et riigikogu enamusel polnud sellest sooja ega külma.

Järgmiseks sammuks on õpetajate streik. Loodetavasti paneb see poliitikuid valimiste ajal keedetud ja nüüd juba hapuks läinud suppi helpima.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 30 korda, sh täna 1)