Ken Torn pürib tasahilju tippude sekka

Ken Torn pürib tasahilju tippude sekka

KONKURENTIDELE JÄRELE: Hiiumaa libedail kruusateedel toimunud rallil jäi teise tulemuse kirja saanud Ken Torni ja Riivo Mesilat võitjapaarist lahutama 32,7 sekundit.
Foto: Pille Russi / Autoleht

Esimese suurema võidu saavutas Ken Torn 2010. aastal, tulles Eesti rallisprindi meistrivõistlustel kuni 18-aastaste noorte arvestusklassis Eesti meistriks. Tänavu on noore saar-lase heade saavutuste nimekiri märksa pikem.

Esmakordselt rahvusliku rühma autodele korraldatud rallisarjas E-Cup saavutas Torn absoluutarvestuses ülekaalukalt esikoha. Samuti sai ta selles karikasarjas konkurentidest hooaja kokkuvõttes jagu EC1-arvestuses (masinaklassid E9, E10, E11) ja EC4-arvestuses (noored). Meistritiitli pälvis Ken Torn 2011. aastal Eesti noorteralli meistrivõistlustel J21-klassis ja teenis pronksmedali välja rallisprindi meistrivõistlustel V2000-klassis.

Lisaks saavutas kümnetel võidusõitudel Mitsubishi Coldiga osalenud Kuressaare noormees tänavu esikoha Eesti autoralli karikavõistlustel klassis E10 ning teenis Eesti meistrivõistlustel klasside E9, E10 ja E11 ühisarvestuses välja hõbemedali. Eesti autoralli meistrivõistlused lõpetas Torn absoluutarvestuse 14. kohaga. Tema karikariiulisse lisandus sel hooajal ka kolmanda koha trofee Texaco Eesti noortesprindi karikavõistlustelt, kus ta võistles masinaklassis Sport 2000.

Kõige paremaks saavutuseks loeb teise täispika rallihooaja kaasa teinud Ken Torn E-Cup karikasarjas võidetud esikohti. Laupäeval pärast viimast etappi Hiiumaal koos kaardilugeja Riivo Mesilaga võidukarikad vastu võtnud Ken Torn tunnistab, et põhjust rahuloluks on küllalt. Ühe põhjusena nimetab ta asjaolu, et erinevalt mitmetest rivaalidest on tal ehk vähem sõidukogemust ja tema võistlusautogi on lahjema mootoriga. See paneb teda ennast tulemust kõrgelt hindama.

“Mootor pole sel autol eriti võimas. Kaheliitrine originaalmootor, midagi pole sellega tehtud. Eesmärk on, et see kestaks,” räägib Ken oma valget värvi võistlusauto 145 hj jõuallika kohta. Et mootori jõuga priisata pole, siis selle auto maksimaalset kiirust pole ta oma hinnangul võistlustel arendada saanudki. “Auto läheb 170 välja, rohkem ei lähe.”

Mitsubishi Colt, millega Ken Torn praegu võistleb, pole küll enam seesama, millega ta toona alustas. Kuidas Kuressaare poiss aga üldse kolme-nelja aasta eest autosporti sattus? Osalt ehk seetõttu, et 15 aasta eest tegeles rallispordiga aktiivselt tema isa Harald Torn. Ken ütleb, et rallisõiduga alustada oli seetõttu kindlasti lihtsam. Pealegi tegeles rallisõiduga veel hiljaaegu ka poisi onu Lembit Pajussaar.

“Nii see ei olnud, et isa oleks öelnud, et hakka sõitma. Ise tahtsin seda,” kinnitab noor rallimees muigamisi. Aga male, kergejõustik või võrkpall? Ken naerab ja ütleb, et on jäägitult pühendunud autospordile.

Harald Torn hindab poja saavutusi sel alal heaks: “Poisil on väga hea käsi. Ta on stabiilne. Algul sai Keni koolitatud, aga sel aastal on ta puhtalt omal käel õppinud. Vajadusel muidugi saan juhendada, kuigi ma ise pole esiveolisega palju sõitnud.”

Tulevikku vaadates – kui heaks peab isa poja väljavaateid tippude hulka tõusta? “Loomulikult võiks ta kaugele jõuda. Järgmise sammuna tuleks minna Honda Civic Type-R peale, aga kuna see sõitmine on meil puhtalt perekondliku rahakoti peal, pole suutnud selliseid samme astuda. Palju oleneb praegu sellest, kas saab autot arendada.”

Ken on isaga nõus, et kogemusi on juurde tulnud, kuid sõidukiirus jääb nüüd konkurentidele ilmselgelt kehvema auto tõttu alla. “Lauri Reintamile ma ei saanud hooaja algul ligilähedalegi, aga lõpuks suutsin juba tema tempos sõita. Sain hooaja jooksul päris palju võistelda. See tähendas, et iga sõiduga sain kogemusi lisaks ja selle pealt tuli ka kiirust juurde. Seni jäi hoog oma kogenematuse taha, aga praeguse tehnikaga E-rühma kiiremate meeste vastu ei saa.”

Suur abi on Saaremaa noormehel olnud kogenud kaardilugejast Riivo Mesilast. Ken sõnab, et mõneks sõiduks kavandatud koostöö sai pika jätku ja seni on kõik klappinud suurepäraselt. “Sõitsin alguses onuga, aga kuna tema töögraafik ei võimaldanud alati tulla ja isa tundis Riivot, siis nii läks. Kaardilugejat tuleb usaldada, muidu ei saaks kiiresti sõita. Meil klapib hästi, kõik, mida olen kiiruslegendi koostamisel kirja pannud ja mida ta mulle võistlusel räägib, seda olen uskunud.”

Kaardilugemisest kõneldes nendib Ken, et üht-teist tuleks seal kohendada: “Peaks veidi teistmoodi tegema, praegu on see veidi vale. Osa kurve 2 ja 3 on ühesugused. Ralliautoga sõitmisel on 3 tihtilugu ka 2. Need asjad tuleb klappima saada.”

Kiiruslegendi koostamist hakkas ta harjutama õige varakult, juba alates debüüdist 2008. aasta talvisel noorterallil. “Siis jagas isa mulle esimesi õpetussõnu.”

Nüüd annab näpunäiteid Riivo Mesila. Autospordiga 1990-ndate aastate keskpaigast tegelev mees ütleb, et teeb seda rõõmuga, kuna Ken on üpris hea piloot. “Ta usaldab omakoostatud legendi, mitte ei jää künka otsa seisma, et vaadata, kuhu tee läheb… Ütleksin, et Ken on suhteliselt andekas. Võrreldes aastataguste tulemustega on ta kõva tõusu teinud.”

Riivo toob võrdluse Toyotal võistleva mitmekordse rallimeistri Lembit Soega: “Kui sõidaks Lembituga võidu võrdse autoga, peaks temast jagu saama, selles kõhklust ei ole! Praegu pidurdab meid finants. Saaks võimsamaga sõita, tuleks tulemusi.”

Kuhu Ken Torn end ise eesti rallimeeste üldises pingereas paigutaks? Tagasihoidlikult sõnab ta, et kusagile keskele. Ometi on ta autospordisõpradele muljet avaldanud, kuna tema edulugu autospordis on läinud tõusvas joones. Ka sõiduapse pole noorel saarlasel just tihti ette tulnud. “Esimene Saaremaa ralli lõppes mulle Karala katsel katuse peal. Siis sai selgeks, et nii kiiresti sealt kurvist läbi ei mahu,” meenutab Ken. “Enamjaolt on õnnestunud tee peal püsida.”

Mis saab aastal 2012? Ken Torn mõtleb ja ütleb: “Loodan, et saan jälle rajale.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 153 korda, sh täna 1)