Kalle Laanet: Riigi rahandus on korras – kelle arvelt? (25)

Kalle Laanet: Riigi rahandus on korras – kelle arvelt?

 

Tuleva aasta eelarvet riigikogule üle andes rõhutas peaminister, et Eesti rahandus on üks paremini korras olevaid rahandusi Euroopas, mis on väärtus, mida hoida! Mida tähendab nn korras rahandus rahvale?

Et meil on tegemist valitsusega, kes eelistab jätkuvalt näida ja muljet avaldada, siis selles kontekstis ei ole peaministri väljaöeldu sugugi vale. Pole mõtet aga halva mängu juures head nägu teha ja teeselda, et me ei tea, mis hinnaga väline tunnustus on saavutatud. Tänases päevas tuleb riigi teoreetiliselt korras rahandus ilmselgelt oma rahva igapäevase toimetuleku arvelt.

Liiga leplik rahvas

Et üksikud valitsuse liikmed saaksid käia laias maailmas kiitust saamas, peab reakodanik üha enam pingutama. Eesti inimesed on harjunud raskustega ja seda on valitsusel lihtne ära kasutada, sest pole meis lõunamaalaste kuuma verd, mis sunniks väiksemagi hüve kärpimise peale tänavale minema ja oma õiguste eest võitlema.

Meie ülim leplikkus ja hämmastav kohanemisvõime annavad valitsejatele julguse rahvalt viimast võtta. Alles äsja pani valitsus meid fakti ette, et solidaarsusest ja eurotsoonist väidetavalt suurt kasu lõikav Eesti hakkab ebamõistlikult võimsalt panustama teiste Euroopa riikide heaolu säilitamisse. Euroopa päästepaketis osalemine survestab ebamõistlikult riigieelarvet ja ripub meie peade kohal Damoklese mõõgana pikka aega. Valitsusele omane kiirustamine olulistes asjades on juba teada-tuntud, kuid ühel hetkel võime me end liigse kiiruse tõttu lihtsalt maha müüa.

On paradoksaalne, et nn korras eelarvega Eesti riik, kus suur osa rahvast maadleb toimetulekuprobleemidega, pingutab selleks, et toetada riike, kelle rahanduspoliitika ei kannata mingit kriitikat, aga rahvas elab meist palju-palju paremini.

Aastaid ootab valitsuse prioriteediks nimetatud haridussüsteem töötajate palgatõusu. See, mida haridustöötajad nõuavad, on lihtsa toimetuleku võimaldamine, mis kasvava elukalliduse foonil muutub üha keerulisemaks. Loodame, et riigikogus võidab terve mõistus ja eelarveridu korrastades raha palgatõusuks ka ette nähakse.

Kriitilises seisus on siseturvalisus, kus valitsuse ainus prioriteet 2012. aastal on õnnetussurmade vähendamine ennetustöö kaudu. Ennetustöö on tänuväärne tegevus, aga ainult üks osa tervikust. Kriisiaja palgakärped on seni korrigeerimata ja valitsuse sõnul on nii elutähtsate ametite pidajate palgatõus külmutatud aastateks.

Päästjad ja korrakaitsjad, kes tegutsevad meie igapäevase turvatunde nimel, on kaotamas motivatsiooni. Valitsuselt võib sageli kuulda, kuidas järjekordse uuringu tulemus näitab, et elu läheb üha turvalisemaks. Igapäevane reaalsus on paraku teine ja karmim. Sisejulgeoleku valdkonna rahastus eeloleva aasta riigieelarves sisendab ebakindlust. Sellise suhtumisega ei tagata hädaolukorras kvaliteetset abi. Tagajärgi likvideerides on kaotused ja kulutused aga palju suuremad.

Tõsi, järgmise aasta riigieelarve viitab päästeameti personalikulude suurenemisele. Nimetatud summa läheb aga otseselt Euroopa Kohtu otsuse täitmiseks. 2010. a lõpust tasustati päästjate ööpäevase valvevahetuse kahte puhketundi vaid 10% ulatuses tunnitasust. Euroopa Kohus otsustas, et puhketundide eest tuleb maksta täistasu. Vähemalt üks ebaõiglust külvav valitsuse liigutus on Euroopast löögi saanud.

Poolikud lahendused

Tänase valitsuse prioriteedid on vanemahüvitis ja maamaksuvabastus, mis on mõlemad poolikud lahendused.

Toetatakse sünnitamist ja seda sel moel, et juba sünnihetkest on lapsed ebavõrdsetes tingimustes. Laste suureks kasvatamine jääb tahaplaanile, aastaid on sotsiaalabitoetustest kasvanud ainult vanemahüvitisele tehtud kulud, aga mitte lastetoetus.

Tänane 19,18 euro suurune lapsetoetus ei vaja kommentaare! Riik peab pakkuma lahendusi kõigile, mitte vaid kitsale ringile inimestele, kes juhtumisi on valitseva erakonna sihtgrupp. Muuhulgas teatas peaminister riigikogule, et on suur väljakutse hoiduda kulutustest, mida küll tahaks teha, kuid mille jaoks raha ei ole.

Eestis on paraku küll ja küll inimesi, kel ei ole piisavalt raha elementaarse – eluaseme ja toidu – jaoks; on tuhandeid, kelle argine toimetulek on omamoodi ime, paraku tervise hinnaga. Kuidas peaksid need inimesed peaministri künismist abi saama?

Pole võimalik edendada majandust, kui pole kvalifitseeritud tööjõudu. Juba täna on osa meie spetsialistidest läinud tööle riikidesse, kus hinnatakse inimest ja kus on võib-olla vähem korras rahandus.

Valitsus peab enam vaatama numbrite taha ja nägema seal kodanikku, kes maksumaksjana tagabki riigi tasakaalus eelarve. Endaga hästi hakkama saav rahvas saab palju tõhusamalt kaasa aidata riigi arengule.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 26 korda, sh täna 1)