Minister “tiigikaevajatele”: kuriteole järgneb karistus (7)

Minister “tiigikaevajatele”: kuriteole järgneb karistus

JÄRISE “TIIGID”: Pole just tavaline, et keset metsa kaevatakse tiik. Just nii aga juhtus Mustjala vallas Järise külas, kus kinnistu omanik sai 2009. aasta suvel keskkonnaametilt loa rajada kaks tehisveekogu (6700 m2 ja 3729 m2), kust kaevati ühtekokku välja 30 000 m3 täitepinnast.
Foto: Arhiiv

Saarte Hääles korduvalt üles võetud nn tiikide kaevamise sildi all maavara kaevandamise ja selle mustalt müümise probleem jõudis tänu riigikoguliikmete arupärimisele riigikogu kõnepulti, kus keskkonnaminister Keit Pentus teemat esmaspäeval üksipulgi lahkas.

“Olen sellest probleemist täiesti teadlik. On olnud meil nii keskkonnaametiga kui ka keskkonnainspektsiooniga ning ka keskkonnaministeeriumi oma majasiseselt toimunud nõupidamistel sellest teemast juttu ja ma olen jälginud selle teema käsitlemist saarlaste päevalehes Saarte Hääl. Nii et mulle on tuttav ka sellele murele lähenemine kohalike elanike poolt ja on teada, et tegu on teemaga, mis on pisut kirgi kütnud kohapeal,” lausus Pentus.

Kahju nõutakse sisse

Keskkonnaminister kinnitas, et igasuguse tegevuse osas, mis loodust ühel või teisel kombel kahjustab ja jäädavalt maastikku rikub, tuleb teha väga tõhusat järelevalvet. Kui tegu on rikkumisega, siis peab sellele järgnema karistus, ja kui tegu on keskkonnakahjuga, siis tuleb see tekitatud kahju välja nõuda, oli Pentus resoluutne.

“Kehtiv maapõueseadus võimaldab täiesti teostada järelevalvet kaevandamistegevuse üle, võimaldab ka rakendada sunnimehhanisme läbi karistuste määramise ja juba eelpool nimetatud keskkonnakahju väljanõudmise,” rääkis Keit Pentus.

Ta selgitas, et kinnistul olev liiv, kruus, savi, põllukivid, turvas jms kuulub kinnistu omanikule ja oma isiklikuks otstarbeks on tal õigus seda materjali ka kasutada. Kui omanik soovib seda materjali aga müüa, siis selleks peab olema keskkonnaameti luba.

“Ja kui seda seaduses sätestatud võimalust kasutada liiva või kruusa või põllukive isiklikuks otstarbeks hakatakse kuritarvitama, siis loomulikult tuleb selle teemaga tõenäoliselt eraldi tegeleda, sest praegune seadusesäte on ikkagi sätestatud usus, et kuritarvitusi sellisel kujul ei tule ja et kinnistu omanikud kasutavad seda materjali tõesti isiklikuks otstarbeks,” nentis Keit Pentus.

Ta lisas, et kui omanik soovib kaevandamise või kaevamise saaduse mõnele teisele kinnisasjale transportida, võib ka seda teha ainult keskkonnaameti nõusolekul. Ministri sõnul tegeleb korrarikkujatega keskkonnainspektsioon, kes määrab trahvi ja nõuab sisse tekitatud keskkonnakahju.

Arupärijad küsisid ka, kui reaalne on, et viimase pooleteise aasta jooksul on Saaremaal kaevatud ainult kaks tiiki, sest kaevise võõrandamiseks on ametlikult antud vaid kaks luba. Pentus vastas, et nn tiikide kaevamine ise ei eelda ilmtingimata kaevise võõrandamise loa küsimist, sest kui tegu on isiklikuks otstarbeks kasutatava materjaliga, siis selleks eraldi luba taotleda ei tule. Keskkonnaministri sõnul võib muidugi ka juhtuda, et teave võimalikest rikkumistest ei ole õigeaegselt teatavaks saanud.

Seadust muudetakse

Pentus rääkis, et maapõueseaduse muutmise ettevalmistamine ja analüüsimine käib keskkonnaministeeriumis juba mõnda aega ja tema jaoks on muutmisest rääkides peamine teema küsitav tõsiasi, et riik on praegu maavara kaevandamise suunamise osas üsna passiivses rollis. Nii on riigi ülesanne praegu peamiselt menetleda kõiki taotlusi, mis ettevõtjatelt laekuvad.

“Analüüsime praegu võimalikke lahendusi, kuidas riik saaks maavarade kasutuselevõtu planeerimisel ja korraldamisel võtta palju selgema protsessi juhtiva rolli,” lausus Pentus.

Üks küsimusi, mida analüüsitakse, on näiteks see, kus on keskkonna seisukohast kõige säästlikum ja mõistlikum kaevandada. Või kuidas välistada olukordi, et uute kaevanduste avamisega alustatakse enne, kui olemasolevad on ammendatud, või kuidas tagada näiteks see, et kaevandatud alade korrastamine ei jääks venima.

Lõpetuseks märkis Pentus, et kui kellelegi tundub, et ta on ühe väga kavala nipi leiutanud, kuidas nõuetest mööda hiilida, siis ei soovitaks tema selliseid nippe kasutada, sest need maksavad hiljem väga valusalt kätte. “Ja kui tegu on keskkonna rikkumisega, kui tegu on reeglitest möödahiilimisega, siis sellele järgneb karistus,” kinnitas keskkonnaminister.

VAID MÕNI AMETLIK TIIK
Maapõueseaduse alusel on keskkonnaamet Hiiu-Lääne-Saare regioonis ajavahemikus 1. märts 2009 kuni 18. august 2011 andnud nõusoleku Mustjala vallas Järise külas kahe tehisveekogu rajamisel ülejääva 30 000 m3 kaevise võõrandamiseks, Salme vallas Tehumardi külas tiikide laiendamisel üle jääva 1000 m3 ja 3000 m3 kaevise kasutamiseks, Kaarma vallas Mändjala külas tiigi rajamisel üle jääva 300 m3 kaevise kasutamiseks ning Nasva külas tiigi rajamisel ülejääva 1000 kuupmeetri kaevise kasutamiseks.
Allikas: keskkonnaministeerium

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 720 korda, sh täna 1)