
SÕLM LAHTI: Sadama avamise puhul sõlmisid sümboolse sõlme lahti Saarte Kalanduse tegevjuht Tiiu Kupp, Valjala vallavanem Kaido Kaasik, Silva Kümnik EAS-ist ja sadama arendaja Andro Roosileht. Ülemisel vasakul pildil Kungla sadam enne uuestisündi.
Fotod: Raul Vinni
Euroopa Liidu rahade toel renoveeritud ja eile avatud Saaremaa lõunarannikul asuv Kungla sadam on omanike sõnul strateegiliselt hea koha peal.
Kohad 20 alusele süvisega 1,5 meetrit ja pikkusega 15 meetrit, kalalossimise koht, ujuvkaid, veevõtukoht, pilsivee kogumiskaevud, pesemisvõimalustega sadamahoone ja eraldi parkimiskohad matkaautodele. Kõik eelpool loetletu on vaid osa sellest, mis vastvalminud, 8 miljonit krooni maksma läinud sadamas olemas on. Järgmisel aastal lisandub sadama kõrvale avalik liivarannaga ujumiskoht.
MTÜ Kungla Sadam poolt tervitussõnad öelnud Andro Roosileht märkis, et sadam on eelkõige mõeldud kohalikele kaluritele.
“Pole sadamat, pole ka kalureid,” märkis ta. Samuti viitas ta sadama heale asukohale, mis peaks sadamasse tooma veeturismi harrastajaid. “Usun, et me asume väga mõistlikul kaugusel Kuressaare jahisadamast,” märkis mees, kelle eestvedamisel on juba taastatud Lõmala sadam ning kelle järgmine töö on Sõrve säärele tuletornilinnaku rajamine.
Kungla sadama koduvalla Valjala veel viimaseid nädalaid ametis olev vallavanem Kaido Kaasik rääkis, et kui ta oli paar nädalat tagasi vestlusringis öelnud, et vallas hakatakse sadamat avama, oli küsitud, et kas Valjalal on siis merepiir ka.
“Oleme oma vallas merele ehk liiga vähe tähelepanu pööranud,” märkis Kaasik ja lisas, et see viga on nüüd parandatud.
Ta rääkis ka, et Kungla renoveerimise mõte oli vallas ammu, kuid oodati just kedagi asjalikku, kes võtaks projekti vedamise enda peale. See asjalik jõuti lõpuks ära oodata ja suudeti ka saada toetust nii EAS-ilt kui ka PRIA-st.
Oktoobri keskpaigas Saare maavanema ametipostile asuva Kaasiku sõnul oli Kungla avamine vist tõesti viimane avapidustus, millel ta osales Valjala vallavanemana.
Üli normaalne Saaremaa ja sadamad, selleks et kohalikud mehed saaksid hästi merele on jälle tehtud suur töö. Tublid tegijad ja saagu Saaremaa sadamad ikka korda.
aga suhtumine, et meie vallal on nüüd ka oma sadam …!!!! Vahest oleks olnud mõistlik mõne naabriga selg kokku panna ja teha koos sadam ja siis seda koos üleval pidada. Millegi ehitamine – see on tänapäeval käkitegu, kuid selle üleval pidamine on midagi muud. Valla oma gümnaasium, oma haigla, oma tuletõrje, oma teater, oma kino, oma sadam jne. aga inimesi on kõigest napilt 1000 ringis. Kes seda jama üleval peab, kui vallas ainult mõnisada töökohta ja needki enamuses ametnikud või valla palgalised Selline sahmerdamine ei ole jätkusuutlik ja on tõsine oht, et need ehitised asendavad mõne aja pärast eelmise võimu “mälestusmärke”.
Hakkame aga jälle otsast pihta, viriseda viriseda viriseda, mis siis muud kui viriseda.
jah. leian ka et üks loll viriseb jälle. miun meelest hea kui midagi ära tehakse. eesti pole ngunii jätkusuutlik…mis siin valla sadamast veel rääkid?
Samas on esimese jutus siiski tõetera sees.
Nõustun eelmiste kommentaaridega, et miks viriseda, kui jälle midagi head tehtud. Kalureid niigi vähe järel, hea, kui natukegi nende elu paremaks ja lihtsamaks läheb.
Ja Saaremaal pole valda, kus “Valla oma gümnaasium, oma haigla, oma tuletõrje, oma teater, oma kino, oma sadam jne.”. See kohe kindlasti Saaremaa kohta ebapädev kommentaar.
Saaremaal peab kindlasti igas vallas olema vähemalt üks avalik sadam, kus võimalik merele vabalt pääseda. Esimesene kommenteerija on kindlasti seda meelt, et mereääred võiksid kõik olla “private” silte täis ja ainuke juurdepääs merele oleks Kuivastu sadam. Selle natuksese raha leiab iga kogukond koos suvesaarlastega, mis ühe väikese paadisadama pidamine aastas maksma läheb.
Jõudu ja jaksu saare elu edendamisel.