Rookatusemeistrid kardavad pilliroost ilma jääda (1)

Juba paarkümmend aastat rannaaladel pilliroogu lõiganud roolõikajatel võib roo varumine keeruliseks muutuda, sest roogu kasvanud rannaäärtele pretendeerivad järjest innukamalt ka pärandkoosluste taastajad.

“Kuna praegu jagatakse rannaalade puhastamise peale hästi palju toetust, siis tahes-tahtmata roolõikajate ja loomade karjatajate huvid põrkuvad,” ütles Saarte Häälele nelja ettevõtet ühendava MTÜ Eesti Rookatusemeistrite ja Roovarujate Liit juhatuse liige Mihkel Ling.

Hiljuti eraldas Saarte koostöökogu roovarujate liidule 10 080 eurot Leader-toetust pilliroo ressursi jätkusuutliku kasutuse uuringu läbiviimiseks. Uuringu eesmärk on välja selgitada potentsiaalsed roolõikamiseks sobilikud maad, mis võiksid tulevikus ametlikult roolõikajate käsutusse jääda ja mille kasutamiseks oleks neil eelisõigus.

“Praegu ei ole mingit süsteemi, kuidas maid jagatakse, vaid maad saab endale see, kes kiiremini jookseb ja ette jõuab,” rääkis Mihkel Ling, kelle sõnul on karjatajate kätte sattunud juba maid, kus enne seda on 10–15 aastat roogu lõigatud. “Ühtäkki on maa peal mingid lehmad, aga kui suvel on lehm pilliroost läbi käinud, siis sellist roomassi, mis sobib katusetegemiseks, sealt enam ei saa,” selgitas ta.

Mihkel Ling märkis, et kui karjatajate pealetung Euroopa Liidu toetuste abil sama jõuliselt jätkub, siis roolõikamise traditsioon katkeb iseenesest, sest roolõikajad ei suuda maksta maa eest sama kõrget renti, kui EL maksab toetusena neil maadel karjatajatele.

Alles mõni aasta tagasi määrati Soome-Eesti pillirooalase ühisprojekti “Roostike strateegia Soomes ja Eestis” käigus Saare maakonna pilliroo kasvualad ja -pindala. Pilliroo kasvualade mõõtmisel kasutati soomlaste tehtud satelliitfotosid ja kohapealset ülevaatust. Tollane projekt hõlmas pilliroo kasutamist näiteks reovee puhastamisel, biokütusena, aga ka kasutamist ehitusel.

Küsimusele, kas lühikese ajavahemiku järel rahakulutamine taas pilliroouuringute peale on ikka õigustatud, vastas pilliroost katuseid ehitava OÜ Muhro juhina ise ka Eesti-Soome projektis osalenud Mihkel Ling, et nimetatud kaks projekti erinevad teineteisest oluliselt. Eesti-Soome ühisprojekt keskendus peaasjalikult pilliroole kui energiaressursile. Ka polnud rannas karjatamise teema eelmise projekti ajal ligilähedaseltki nii teravalt päevakorral.

Saarte koostöökogu tegevjuht Koit Kelder ütles, et MTÜ Eesti Rookatusemeistrite ja Roovarujate Liidu rahataotlus tekitas ka Saarte koostöökogus küsimuse, et miks on vaja veel üht projekti pilliroouuringuteks, kui mõni aasta tagasi üks projekt alles lõppes.

“Selgus aga, et kui eelmine projekt oli n-ö ametnike tehtud asi, siis antud projekti taga on ehitusettevõtted, kes on eluliselt huvitatud, et roomajandus jätkuks,” selgitas Kelder. “Lea-deri mõttes on praegune projekt väärtuslik seetõttu, et tegijad ise on jalad tagumiku alt välja võtnud ja üritavad asja edasi viia,” lisas ta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 93 korda, sh täna 1)