Triinu Täht: terved ja aktiivsed inimesed on omavalitsuse elujõu allikas

Sotsiaalministeeriumi peaspetsialist Triinu Täht ütles Saarte Häälele, et saarlased olid eelmises taotlusvoorus Eesti keskmised nii raha taotlemise kui ka saamise kohapealt. Esitati neli taotlust – Kaarma, Kuressaare, Pöide-Valjala-Orissaare, kuid ükski neist rahastust ei saanud.

 “Õnnestumise protsent oli teistes maakondades sarnane, neli maakonda jäi hoopis rahastuseta. See oli esimene kord, mil omavalitsused said sel moel raha taotleda ning uueks taotlusvooruks on kogemusi kindlasti rohkem ja tulemused paremad,” avaldas ta arvamust.

Tähe sõnul on küsimus eelkõige selles, miks üks omavalitsus peaks tervist edendama. “Vastus on lihtne: terved ja aktiivsed inimesed on ka omavalitsuse elujõu allikas. Terved ja aktiivsed inimesed toovad vallale või linnale tulu nii otseses kui ka kaudses mõttes – olgu siis tulumaksu näol või vallas aktiivset seltsielu edendades,” selgitas ta. Täht lisas, et mida enam on vallas aga mitteaktiivseid inimesi, seda suurem on surve omavalitsuse rahakotile ning vähem neid, kes kohalikku elu edendavad.

“Selge on see, et omavalitsustel pole täna raha ülearu ja projektid on üks võimalus õhukesele rahakotile kaalu juurde anda. ESF rahvatervise vooru juures on hea külg väike omaosalus – 5% – ja võimalus taotleda ettemaksu, erinevalt paljudest teistest projektivoorudest, kus vajalik raha peab kõigepealt endal olemas olema ja alles pärast saab taotletud raha tagasi,” selgitas ta.

Projekte kirjutades tuleb aga kindlasti silmas pidada, et tegu on prioriteetse suuna “Pikk ja kvaliteetne tööelu” meetmega, seega peab projektist ja tema eesmärkidest selgesti ilmnema, et tervise parandamise kaudu edendatakse inimeste töövõimet. “Projekti eesmärgid tuleb hoolikalt sõnastada – nii et neid saaks mõõta, aga samas ei oleks tegu lihtsalt tegevuste ümberjutustamisega. Näiteks “viia läbi tervisepäevi” ei ole hea eesmärk,” õpetas Triinu Täht.

Tema sõnul on väga oluline probleemide püstitus ning et eesmärgid ja tegevused moodustaksid loogilise jada ja projekti lugemisel peab olema üheselt arusaadav, kuidas iga tegevus probleemi lahendada aitab. Tähtis on tema sõnul ka riskide tuvastamine – paljud taotlejad olid teinud selle vea, et jätnud riskid kirjeldamata. Plusspunkte annab pigem see, kui taotleja teadvustab võimalikult palju riske ja on mõelnud ka selle peale, kuidas ta neid maandab ja ennetab.