Stressis silmi tuleb aidata

Stressis silmi tuleb aidata

KONTROLLI REGULAARSELT: Silmade ja nägemise kontrollimine käib kiiresti ja valutult.
Foto: Egon Ligi

Tänapäeval mööduvad väga paljude inimeste tööpäevad arvuti taga istudes ja pingsalt arvutiekraani jälgides. Kui silmade eest seejuures piisavalt hoolt ei kanta, on tulemuseks silmade stressiseisund, mida eirata ei tohi.

Kuressaares silmaarstina töötava Marta Virvese sõnul ei ole veenvat teaduslikku põhjendust selle kohta, et kuvarid silmi kahjustaksid. Need eraldavad suhteliselt vähe ja kahjutut kiirgust, mis mingeid silmahaiguseid küll otseselt ei põhjusta, kuid silmad kipuvad siiski väsima. “Tegemist on silmastressiga, mis väljendub nägemise udususes, silmade ärrituses, kuivustundes, väsimuses ja peavaludes,” sõnas Virves.

Silmad on pidevas pinges

Silmastressi tekkepõhjuseid on silmaarsti sõnul mitmeid. Esmalt erinevad juba tähed ekraanil tähtedest trükipinnal. Tervetel silmadel on kerge fokusseerida pilk raamatu- või ajalehetrükile, kuna tekst ja taust asuvad samal tasapinnal, tähed on kontrastsed, selged ja täpsete piirjoontega.

Arvutiekraanil olevad tähed on aga hägusemad, sest kujutis ekraanil asub mitmel tasapinnal. Silmal on aga raske fokusseerida mitmele tasandile projitseeritud informatsiooni. “Seetõttu on arvutiga töötamisel silmade fokusseerimislihased pidevalt pinges,” selgitas Marta Virves.

Kuvariga töötamisel tekkivate kaebuste ärahoidmiseks tuleks jälgida kindlaid nõudeid, mis on ära toodud sotsiaalministri määruses. Selle alusel peaks iga arvutiga töötaja enne tööle asumist saama vastava väljaõppe, kuidas täpselt arvutit käsitseda. Inimestele, kel on suur lühinägelikkus, kaugnägelikkus üle +4 dpt või kroonilised silmapõletikud, töö arvutiga tegelikult ei sobi, kuna selline töö toob endaga kaasa silmadega seotud kaebused.

Marta Virves nentis, et enne arvutiga tööle asumist peab töötaja kindlasti laskma oma silmi ja nägemist silmaarsti juures kontrollida. Ning nägemispuudujäägi korral tuleb lihtsalt prillid ninale seada. Kui nägemine on aga arvutiga töötamise tõttu veelgi halvenenud ja arst kirjutab välja uued, tugevamad prillid, tuleks nende eest tasuda tööandjal.

Ise saab palju ära teha

Parim silmade kaugus arvutiekraanist on 50 cm. Lisaks tuleb optometristi sõnul arvutiga töötamisel teha perioodilisi puhkepause, mis peaksid moodustama vähemalt 10% tööpäeva pikkusest. Ekraanilt peegelduva ja pimestava valguse vältimiseks tuleb arvutiruum kujundada selliselt, et valgusallikad – aknad, üld- ja kohtvalgustus, eredalt värvitud seinad või seadmed – peavad asetsema arvutiekraanist võimalikult kaugel. Akendel peaks olema aga valgust reguleeriv kate.

Üks, mis veel oma silmade heaks ära teha saab, on kanda arvutiga töötamise ajal prille, mitte kontaktläätsi. Seda selleks, et silmad liiga kuivaks ei muutuks. Pingsalt arvutiekraani jälgides pilgutab inimene silmi tavapärasest harvem. Normaalselt pilgutatakse silmi umbes 12–20 korda minutis, arvutiekraani ees aga ainult 5 kuni 8 korda minutis. “Mida vähem pilgutusi, seda kuivemaks muutuvad läätsed,” tähendas Marta Virves. Kuna pehmed läätsed on kuivamise suhtes eriti tundlikud, siis tekibki tema sõnul oht, et läätse all paiknev silma sarvkest saab kahjustada.

Silmastressi vältimiseks on vajalik lihaste lõdvestamine. Selleks tuleb peaga teha ringliigutusi, masseerida kaela, ringutada, samal ajal sügavalt hingates, ning käsi ja käsivarsi jõuliselt raputada. Silmade lõdvestamiseks tuleb silmi pilgutada võimalikult sageli, aeg-ajalt silmad sulgeda ja katta peopesadega või vaadata otse üle ekraani kaugusse ning suletud silmi kergete ringjate liigutustega masseerida.

KUIVA SILMA SÜNDROOM (KSS)
Silmade väga levinud probleem on kuiva silma sündroom, millel on mitmeid põhjusi. Vastavalt patofüsioloogilisele mehhanismile tekib pisaravedeliku eritumise vähenemise ja selle aurumise kiirenemise tagajärjel silmade kuivus. KSS on põhjustatud pisaravedeliku kiirenenud aurumisest silmade välispinnalt pisaranäärmete normaalse funktsioneerimise korral. Selle põhjused võivad olla nii sisemised, mis on tekkinud haiguste tagajärjel silmalaugude struktuuri- ja funktsioneerimise muutustest, kui ka välised.

Silmi mõjutavad näiteks keskkond – viibimine kuivas konditsioneeritud õhus, kontorites, kaubanduskeskustes, lennujaamades või reisimine lennukis, autos, bussis, viibimine külmas või kuumas õhus jne –, kontaktläätsede kasutamine, ravimite tarvitamine, silmade harvenenud pilgutamine intensiivse nägemistöö korral. Aga mõjutada võivad ka kõrge vanus, postmenopaus, rasedus, rinnaga toitmine.

KSS-i sümptomid on silmade punetus, vesised silmad, kipitus-, kõrvetus-, põletus- või nn liivatunne silmades. Kaasneda võib silmade väsimustunne, nõrgenenud nägemine ja mõnikord lühiajaline terav valu silmades.
Allikas: Ewopharma AG Eesti filiaal

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 389 korda, sh täna 1)