Dr Rahumeel: emakakaelavähk on ravitav

Dr Rahumeel: emakakaelavähk on ravitav

PROOVI VÕTMINE ON VALUTU: Thea Rahumeel kinnitab, et proovi võtmine on valutu ja uuring on naiste jaoks tasuta.
Foto: Egon Ligi

Emakakaelavähk on haigus, mille tagajärjel sureb Eestis igal aastal 70 naist ning Euroopas iga kümne minuti tagant üks. Ometi on haigus varases staadiumis avastatuna ravitav, teada on kindel haiguse põhjustaja ning seega on väga oluline külastada naistearsti ja osaleda emakakaelavähi sõeluuringul, kui kutse koju tuleb. Paraku paljud naised seda võimalust ei kasuta. Tervise arengu instituudi andmetel ei ole Saare maakonna naised eriti aktiivsed uuringutel käijad.

“Üks endast lugupidav naine käib kaks korda aastas naistearstil,” ütles Kuressaare haigla sünnitus- ja günekoloogiaosakonna vanemarst Thea Rahumeel, kes on arstina töötanud 29 aastat, oma lemmiklause patsientidele, lisades, et kui ta seda kaks korda ütleb, siis vähemalt üks kord aastas ikka tullakse.

Thea Rahumeele sõnul on emakakaelavähk rinnanäärmevähi järel naiste pahaloomulistest kasvajatest maailmas teisel kohal. Eestis diagnoositakse aastas 160–170 emakakaelavähi esmasjuhtu. Neist üle poole on avastatud lokaalse protsessina, s.t ilma siireteta, ja sellest tulenevalt on need juhud ravile hästi alluvad.

Miks tekib emakakaelavähk?
Thea Rahumeele sõnul ei oska arstid seni öelda, miks mõnel inimesel tekib vähk ja teisel mitte. “Küll on teada, et emakakaelavähk on esimene vähk, millel on teada kindel põhjustaja, ja see on seksuaalsel teel nakatumine inimese papilloomviirusega (HPV),” ütles Rahumeel, lisades, et ilma HPV-nakkuseta emakakaelavähki ei teki.

Arsti hinnangul on emakakaelavähi esinemine sagenenud nooremate naiste hulgas rohkem kui ükski teine vähk. Näiteks on seda diagnoositud ka 20-aastastel noortel naistel, kuid enamasti haigestuvad naised vanuses 45–55.

“Emakakaelavähki on alati seostatud naiste elustiili ja seksuaalse käitumisega,” ütles Rahumeel, lisades, et see on täiesti ravitav haigus, kui muutused emakakaelas avastatakse varakult. Seda enam, et vähile eelnevad vähieelsed seisundid ja seega on aega ravida piisavalt. Arsti sõnul tuleb tegelikult ette ka välkvorme, kui haigus on välja kujunenud ühe aasta jooksul.

Mis on HPV ehk papilloomviirus?
“Enamik naistest, kes on nakatunud ka kõrge vähiriskiga HPV-ga, paraneb viirusnakkusest spontaanselt – organismi immuunsüsteem hävitab viiruse,” rääkis Rahumeel, lisades, et osal naistest jääb viirus aga püsima ja just need naised vajavad sagedasemat günekoloogilist kontrolli. HPV levib puutekontakti teel – otsesel nahk–nahakontakti teel ja seksuaalvahekorras olles. HPV-viirus ei levi verega.

Papilloomviirusega nakatumine ei põhjusta sageli mingeid kaebusi.
Arvatakse, et 70–75% meestest ja naistest on mingil eluperioodil olnud nakatunud HPV-viirusega, ise seda teadmata. Nakkuse avastamiseks tehakse HPV-test. HPV-test tehakse üldjuhul naistele, kelle emakakaelalt võetud proovis (PAP-testis ) leitakse ebanormaalseid, muutunud kujuga rakke. Analüüs võetakse günekoloogilise läbivaatuse käigus emakakaelakanalist. Mehed nakatuvad samuti ja on viirusekandjad.

HPV teema lõpetuseks ütles Thea Rahumeel, et papilloomviirus (HPV) võib esineda 20 naisest viiel ning ainult 3 teavad, mis on HPV ja ainult üks teab, mis see endaga kaasa võib tuua.

Kuidas ennetada ja avastada muutusi emakakaelas?
Doktor Rahumeele sõnul algatati 2003. aastast emakakaelavähi varajase avastamise projekt. Projekti raames kutsutakse vastava sünniaastaga naised igal aastal PAP-testi tegemiseks nende elukohajärgsesse naistenõuandlasse. Kõigile antud vanuses ja haigekassa kindlustust omavatele naistele saadetakse koju kutse projektis osalemiseks. Peatselt peaks projekt laienema ka mittekindlustatutele.

Thea Rahumeel nimetas ka mõned arvud meie maakonna naiste osalemise kohta projektis: 2007. aastal osales 32% kutsututest, 2008. a 47%, 2009. a 54%; 2010. a käis uuringul 255 naist.

Mida kujutab endast PAP-test?
PAP-test on maailmas tunnustatud meetod emakakaelavähi ja vähieelsete seisundite varaseks avastamiseks. PAP-testiga saab avastada neid rakumuutusi, mis võivad põhjustada vähki.

PAP-testi peaksid tegema kõik suguelu elavad naised iga 2–3 aasta tagant. PAP-testi tegemisega alustatakse paar aastat pärast suguelu alustamist.
Umbes 1 test 10-st näitab erineval tasemel muutusi. Muutus ei tähenda aga kohe pahaloomulisust. Sageli on muutused tingitud emakakaela või tupe põletikulistest protsessidest. Vajadusel tuleb teha lisauuringuid või on vajalik mõne aja möödumisel PAP-testi kordamine.

“Emakakaelavähi ennetamiseks soovitan enne suguelu algust vaktsineerida HPV-viiruse vastu,” soovitas Thea Rahumeel.

Emakakaelavähki haigestumise sümptomid
Sagedasemad kaebused on:
– ebaregulaarsed veritsused tupest
– sugueluaegne (-järgne) veritsus
– kauakestev menstruatsioon
– ravile allumatu, sageli halvalõhnaline tupevoolus (kui on välistatud kõik muud haigused).
Algstaadiumis võib haigus kulgeda, ilma et inimesel oleks üldse mingeid kaebusi.

Olulised riskifaktorid, mis soodustavad koos HPV-ga emakakaela vähieelsete muutuste teket
– varajane seksuaalelu algus
– nõrgestatud immuunsüsteem
– suitsetamine, mis muudab HPV-ga nakatumise korral emakakaelavähi riski kahekordseks
– teised sugulisel teel levivad haigused, mis soodustavad emakakaelavähi kujunemist, nagu klamüdioos ja genitaalherpes
– kombineeritud hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite pidev ja pikaajaline kasutamine, mis võib HPV-nakkusega naistel vähki haigestumise riski tõsta

“See ei tähenda, et peaks loobuma nende kasutamisest,” märkis Rahumeel, selgitades, et preparaadid ise ei tekita emakakaelas vähki, aga nad võivad luua HPV-le soodsad tingimused kasvaja tekitamiseks.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 3 875 korda, sh täna 1)