10 vihjet köögiviljavihkajatele

Köögiviljad on selline toit, mida inimesed kas armastavad või arvavad end seda vihkavat. Köögiviljad on ilmselt kogu maailmas kõige enam reklaamitud “tervislik toit” ning neid mitte süües jääb inimene ilma paljudest vajalikest vitamiinidest, mineraal- ja kiudainetest.

Köögiviljade vihkajad ei ole sellisena sündinud. Paljud on lapsepõlves saanud halbu kogemusi, mis kummitavad neid ka täiskasvanuna. Kellel poleks kodust, koolist või lasteaiast mälupilte, kus pidi sööma piima-köögiviljasuppi või sibulavõileiba, muidu ei saanud kas magustoitu või ei tohtinud laua tagant ära minna enne, kui kõik otsas. Halva mälestuse jätavad ka liiga ülekeedetud köögiviljad, mis on kaotanud igasuguse konsistentsi, rääkimata välimusest ja maitsest.

Eemale peletab ka see, kui köögivilju on söögiks tehtud kogu aeg vaid ühtemoodi või nende valmistusviis ei klapi inimese eelistustega. See, kes armastab vürtsikaid vokiroogi, ei taha süüa keedetud mahedamaitselist porgandit ning neid inimesi, kellele meeldivad puhtad ja selged maitsed, ei ahvatle hoopiski köögiviljad, mis kaetud rammusa kastmega.

Soovituslik on süüa vähemalt viis portsjonit puu- ja köögivilju iga päev. Väiksema portsjonite arvu korral ei pruugi sööja saada vajalikke vitamiine, mineraalaineid ja vett piisavalt ning liiga väikseks võib jääda ka päevane kiudainete kogus. Ka on köögiviljade haigusi ennetavat toimet täheldatud just vähemalt nii suure päevase tarbimiskoguse korral.

Üks portsjon on umbes 100 grammi ehk lihtsamalt ja piltlikumalt öeldes umbes üks peotäis.

1. 5 ja 5
Päevas on soovitatav viis toidukorda: hommiku-, lõuna- ja õhtusöök ning kaks vahepala. Päevas on vaja süüa ka viis portsjonit puu- ja köögivilju, seega on lihtsaim viis lisada mingit puu- või köögivilja igasse toidukorda. Lisa hommikupudrule marju või pane võileivale tomativiile ja salatileht või võta kõrvale mõni puuvili ning jätka kogu päev samas vaimus!

2. Lisa köögivilju toitudele, mis on juba sinu lemmikud
Suurem osa inimesi armastab pitsat või pastatoite, seega on neid hea kasutada ka köögiviljade “ärapeitmiseks”. Pane lasanjekihtide vahele baklažaaniviile, spinatit või keedetud porgandit. Täienda pastaroogasid väikeste brokoliõisikute või paprikaga. Puista köögivilju, mis sulle maitsevad – tomatit, spinatit, seeni, brokolit – omletile, soojadele või grillitud võileibadele. Mida väiksemaks on need tükeldatud, seda vähem seda märgatakse ja nurisetakse.

3. Proovi neid supis
Isetehtud supis on tavaliselt juba piisav portsjon köögivilju, kui ostad aga purgi- või pakisuppi, siis lisa neile kindlasti värskeid või külmutatud köögivilju, mis sulle meeldivad. Näiteks kana-nuudlisupile porgandit ja brokolit või juustupüreesupile lillkapsast.

4. Lisa köögivilju salatile
Rohelised salatid on vaieldamatud vitamiinipommid, aga sa võiksid veidi “tuunida” ka klassikalist hapukoorega tehtud kartulisalatit. Kartulisalatisse lisa kindlasti ka õunu ja keedetud porgandit või lillkapsaõisikuid ja herneid.

5. Serveeri neid värskelt
Meeldivalt väikesteks ampsudeks tükeldatuna tunduvad köögiviljad paljudele ahvatlevamad kui suurte kangide või poolikutena.

6. Kasta neid dipikastmesse
Väike dipikaste suudab teha imesid ning paneb köögivilju näksima ka need inimesed, kes neid muidu suu sisse ei võtaks. Soovitatav on dipikaste ise valmistada maitsestamata jogurtist ja küüslaugust või murulaugust.

7. Joo mahla
Ühe päevase portsjoni köögivilju võid asendada klaasi mahlaga. Lisaks porgandi- ja tomatimahlale on poodides juba saadaval ka teistest köögiviljadest pressitud mahlu või segumahlu mitmest viljast. Mahla võid kodus kannmikseris ka ise teha, lisades porgandile näit puuvilju (apelsini või mangot).

8. Otsi vaheldust
Lisaks keetmisele-hautamisele-riivimisele proovi ka muid valmistamisviise: grillimist, mis annab mõnusa suitsuse meki, vokkimist, juustu või kastmega üleküpsetamist või hoopis täidetud köögivilju! Viimaseks sobivad eriti hästi paprikad, suvikõrvits ja baklažaan, aga ka tomatid ja seened.

9. Proovi kõigepealt!
Ära ütle automaatselt ei, vaid alati, kui sul on võimalus mõnda uut maitset või valmistusviisi proovida, siis tee seda ja alusta kas või killukesest. Nii avastad uusi maitseid, mis võivad sulle meeldima hakata. Kui sulle ei maitse keedetud brokoli, siis ehk maitseb sulle hoopis brokolipüreesupp. Kui sulle tundub, et konservherned on ebameeldiva lõhnaga, siis proovi värskeid – need on lõhnatud ja mahlased.

10. Põhiline, et oleks lõbus
Muutused peavad tulema samm-sammult, siis jäävad need ka püsima. Lõbusa õppeprotsessi juurde võiksid kuuluda ka degusteerimisõhtud, kus tavapärase juustu ja veinide proovimise asemel – või siis hoopis sinna juurde – maitstakse senitundmatuid ja põnevaid köögi- või puuvilju. Või korraldage sõpradega kokkamisõhtuid, kus valmistate uusi köögiviljatoite.

Tagli Pitsi
Tervise Arengu Instituudi
toitumisekspert

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 151 korda, sh täna 1)