Tammunas harjutati piraatide püüdmist

Tammunas harjutati piraatide püüdmist

SAARLANE JA AINUS NAINE: Tammunas asuva maja hõivamisel on trepile valvesse jäänud saarlasest nooremseersant Kaimar Nuut ja meeskonna ainus naisliige maat Tiina Amos.
Foto: Raul Vinni

Torgu vallale kuuluv Tammuna piirivalvekordon on vana ja väsinud, kuid üheks otstarbeks sobib see kenasti. Nimelt laevakaitsemeeskonnale laeva hõivamise harjutamiseks. Mehed ise ütlevad, et Saaremaa on üldiselt vaat et parim koht, kus Aafrika operatsiooniks ette valmistuda. Kahele mehele kümneliikmelisest meeskonnast tähendab Saaremaal olek aga ka võimalust kodus olla.

Tammunas olid eile esindatud kõik osapooled: olid head, olid pahad ja olid pantvangid. Nädal aega kestnud väljaõppele panigi punkti tund aega kestnud kordoni hõivamine, mille finaaliks oli pantvangide päästmine ning väidetavalt tagaotsitava pantvangistaja kahjutuks tegemine. Kõige sellega kaasnes ohtralt laskmist, luuramist ja sõnavahetusi. Pahade ja pantvangide rolli täitsid seekord kaitseliitlased.

Meeskonnas kaks saarlast

Laevakaitsemeeskonna koosseisus sõidab seekordsele operatsioonile ka kaks saarlast: nooremseersandid Kaimar Nuut ja Marek Hendrikson. 3. juunil lõppenud ajateenistusest praktiliselt otsekohe laevakaitsemeeskonda tulnud nooremseersant Kaimar Nuut ütles Saarte Häälele, et väljaõpe on seni olnud äärmiselt huvitav. “Hoopis teine asi,” võrdles ta praegu toimuvat mereväe baasikaitsekompaniis läbitud ajateenistusega.

Laevakaitsemeeskonna liikmeks saamist pidas nooremseersant enda jaoks asjade loogiliseks käiguks, elukutseliseks kaitseväelaseks saamine oli tal mõttes olnud juba ajateenistusse tulles. Seega vastab siiski tõele väide, et sõduriks sünnitakse, mitte ei saada.

Nädal Saaremaal

Novembris Adeni lahele Somaalia ranniku lähedale operatsioonile mineva laevakaitsemeeskonna ülem on seekord leitnant Indrek Reinbach, kes ütles, et Saaremaal on tegeletud mitmesuguse väljaõppega. Nii on käidud Karujärve tiirus laskmas ja harjutatud ka sealsetes hoonetes hoonete hõivamist.

Merel laskmist ning ühe laevaga teise juurde liikumist ja pardumist harjutati piirivalvelaeval Valve. Viieristi karjääris treeniti lahinglaskmist ja jahimeeste lasketiirus Lahekülas laskmist liikuvate märkide pihta. Leitnant Reinbachi sõnul võib väljaõppega igati rahule jääma. Õppused kestavad pea ärasõiduni, enne mida saavad mehed nädal puhkust.

Kuus kuud kestval operatsioonil osalevad eestlased prantslaste laeval, nii nagu ka praegu operatsioonil olev laevakaitsemeeskond. “Huvitavat operatsiooni,” vastas leitnant küsimusele, et mida ta kuuekuulisest teenistusest enim ootab. Leitnant Reinbach ütles ka, et mida vähem tegevust, seda suurem on rutiin. “Mehed teavad ka seda ning sellest pääsemist harjutada tõesti ei saa,” lisas ta.

Ära märkimata ei saa jätta sedagi, et seekordne laevakaitsemeeskond on omapärane veel seetõttu, et meeskonda kuulub ka üks õrnema soo esindaja. Leitnandi sõnul talle allahindlust ei tehta ja ega maat Tiina Amos seda tahtvatki.

Reaalne tegevus

Mereväe baasikaitsekompanii ülem, saarlasest leitnant Rait Luks, kes ise juhtis Eesti esimest laevakaitsemeeskonda, ütleb, et hoonete hõivamine on üsna reaalne imitatsioon, võrreldes sellega, mis toimub laevade hõivamisel. Vaid selle vahega, et laevades on olud kitsamad. Võitlejate liikumine ja käitumine on siiski sama. Eesti laevakaitsemeeskond on mereväe baasikaitsekompanii osa, mida juhib leitnant Rait Luks. Operatsioonile suundudes hakkab meeskond alluma otse mereväe ülemale.

Leitnant Luks kiitis samuti Saaremaa tingimusi ja märkis, et see pole paljas juhus, et seni on kõik laevakaitsemeeskonnad käinud Saaremaal harjutamas. “Ülimalt positiivne koostöö kohalikega,” kiitis ta ja lisas, et siin on kõik käe-jala juures. Ka tagasiside võitlejatelt on leitnandi sõnul väga hea ning kindlasti soovitakse tagasi tulla.

Hoone hõivamist jälginud ja agaralt taskuraamatusse märkmeid teinud leitnant tõdes, et meeskond on kokku saanud hea. “Mõni asi vajab veel ülevaatamist ja treenimist,” sõnas leitnant Luks, lisades, et see ju väljaõppe eesmärk ongi.

LAEVAKAITSJAD
Eesti laevakaitsemeeskonnad osalevad Somaalia ranniku lähedal Adeni lahes Euroopa Liidu operatsiooni Atalanta raames. Meeskonna põhiülesanne on vajadusel asuda operatsioonipiirkonda läbivate ÜRO toiduabi laevade pardale ja julgestada neid kuni ohtlikest vetest väljumiseni. Samuti piraatluse ennetamine ja vajadusel ka piraatide kinnipidamine Somaalia rannikuvetes. 2010. aastast saadik on operatsiooni läbinud üks laevakaitsemeeskond, kes tegi koostööd sakslastega. Praegu operatsioonil viibiv meeskond on Prantsuse laeval, kuhu läheb ka novembris Somaaliasse suunduv meeskond.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 108 korda, sh täna 1)