Virtuaalne suhtlemine aitab

Virtuaalne suhtlemine aitab

SUHTLUS: Kõiki “Virtus” osalejaid saab päevakeskuses näha ka ühise ekraani pealt. Nagu näha, on hetkel võrgus (ülemine rida) Hilja Leppik ja Vilma Litvinova ning all vasakul Elfriide Rand. Päevakeskuses on nendega suhtlemiseks valmis (all paremal) Tiia Tammsalu (vasakul), Inge Lunkov ja Anneli Rasu.

Kuressaare vanaproua Hilja Leppik lülitab moodsa puuteekraaniga arvuti sisse ja kaks näpuvajutust toovad ekraanile Kuressaare päevakeskuse töötaja, kes uurib, kuidas Hilja tervis täna on. Või siis hoopis mõned majad edasi elava sõbranna, kellega saab maast ja ilmast lobiseda. Vanaprouasid ühendab tõsiasi, et halvenenud tervise tõttu nad kodust eriti välja ei pääse.

”No tere, Elfriide,” tervitab Hilja Leppik ekraanile ilmunud sõbrannat. Seletatakse ilusasti ära, et täna on noored mehed-ajakirjanikud Hiljal külas seda imeasja vaatamas, mis vanaprouade elu huvitavamaks teeb.

Ekraanide ja ühenduse koondnimi on “Virtu”, tegemist on rahvusvahelise programmiga, mille eesmärk on pakkuda paremat suhtlemisvõimalust nii kodus elavatele eakatele kui ka sotsiaaltöötajatele ja asutustele, mis eakatele teenuseid pakuvad.

Rõõmsam päev

Endine kauaaegne pedagoog, kes on nüüd tervisehädade tõttu üsna koduseks jäänud, ei jõua “Virtut” ära kiita. ”See aitab ikka aega täita küll,” märgib ta. ”Päevad on ju nii pikad. Mul on hommikul kell kolmveerand kuus uni läinud juba.”

Kui Hilja Leppik on ajakirjanike jaoks näidisseansi Kuressaare päevakeskusega maha pidanud ja ka sõbranna Elfriide ekraanil üle vaadanud, nendib ta, et on endale uue sidevahendi abil paar päris armast sõpra leidnud. Keeruline see tema sõnul küll ei olnud, sest arvutit on ta ka enne kasutanud. Hilja Leppik lisab, et näeb “Virtul” veel arenguruumi, ja loodab, et see tõesti edasi areneb. “Väga tänuväärt asi ikka küll,” kinnitab proua veel kord. Eriti hea on selle juures, et lisaks rääkimisele, mida saab ju ka telefoniga teha, annab “Virtu” võimaluse vestluspartnerit ka näha.

Hiljale meeldib eriti see, et teoreetiliselt saab “Virtut” kasutata ükskõik kes, ükskõik millise arvuti taga. Vaja on vaid soetada vastav tarkvara. Hilja Leppik näeb oma sõnul selliste kasutajatena näiteks oma lapsi, kes on “mööda maailma laiali”.

Võimlemine ja mälumäng

Hetkel on Euroopa rahadega teostatava “Virtu” projekti, kus lisaks saarlastele osalisteks soomlased, raames Kuressaarde paigaldatud 8 suhtlemisvahendit. Kõik nad jooksevad n-ö kokku Kuressaare päevakeskusse.

Projekti Saaremaa arenduskeskuse poolse koordinaatori Anneli Rasu sõnul on projekt kindlasti laienemas. Kuressaarde on näiteks plaanitud 17 aparaati, lisaks Saaremaa maapiirkondadesse. Rasu sõnul seab piirid vaid see, et “Virtus” osalemiseks on vajalik kaabli kaudu leviv internet. Raadiolingiga või mobiilse interneti tingimustes ei pruugi süsteem korralikult töötada.

Anneli Rasu kinnitusel kestab projekt esialgu kaks aastat ja siis vaadatakse, mis edasi saab. Tehnika jääb osalejatele, kuid siis tuleb hakata projektiteenuse eest ise tasuma.

Kuressaare päevakeskuse juhataja Tiia Tammsalu sõnul oleks see summa praeguste hindade juures 15 eurot ühekordse maksena pluss 9,90 eurot kuumaksena. Tammsalu usub oma sõnul, et võimalikud on ka jätkuprojektid. “Ma olen küll “Virtu” osas väga positiivselt meelestatud,” ütleb ta, lisades, et tal on mitmeid ideid, mida annaks veel teha.

Kuressaare päevakeskuse avahooldustöö juhataja Inge Lunkovi sõnul on eakad “Virtu” igati omaks võtnud. Lunkov ütleb, et alles vähe aega tegutsenud “Virtul” on kõvasti võimalusi. “See on ikkagi mõeldud pigem selliseks aktiivseks tegevuseks,” märgib ta. Näiteks saab kõiki “Virtu” osalisi korraga võrku ühendada ja päevakeskuses võib neile anda kas või virtuaalse joonistamistunni või teha hommikuvõimlemist. “Miks mitte ka mälumänge korraldada,” märgib Lunkov.

Inimestega otse suhtlemine siiski ära ei kao, kuna hooldaja käib ka kodus. Tulevikus plaanitakse üks “Virtu” seadeldis panna ka sotsiaalmajja, kus töötaja on 24/7 kohal. Siis saab “Virtu” olema eakatel kodus ka kui häirenupp, et kui midagi juhtub, saab sellest kohe teada anda.

Päevakeskuses demonstreeritakse ajakirjanikele ka, kuidas kõik võrgus olijad kuvatakse ühele suurele ekraanile ja juttu jätkub kauemaks. Proua Elfriide küsib ainult pärast naerdes, et ega nüüd kõike ometi telekasse või lehte panda, mis siin räägitud.

Ja et näidata ka “Virtu” rahvusvahelisust, tehakse veel üks seanss Soomes asuvasse Naantali vanadekodusse, mille elanikud saarlastele rõõmsalt lehvitavad.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 135 korda, sh täna 1)