Ametikoolis on tänavu vähem õpilasi kui mullu

Ametikoolis on tänavu vähem õpilasi kui mullu

REBASTE RISTIMINE: Kuressaare ametikooli esmakursuslaste lõbus proovilepanek eelmise aasta septembrikuus.
Foto: Egon Ligi

Tänavu alustab Kuressaare ametikoolis õpinguid 340 esmakursuslast, mis on 60 võrra vähem kui aasta tagasi. Ametikooli populaarseim eriala on sel aastal ehitusviimistlus.

Kuressaare ametikooli teabejuht Taavi Tuisk ütles, et kuna nii põhikooli kui ka gümnaasiumi lõpetajate arv on meie maakonnas langustendentsis, siis mõjutab see paratamatult ka ametikooli astujate arvu.

“Tänavu 1. septembril on meil põhikoolijärgsete erialade esmakursuslasi 40 võrra vähem kui mullu,” lausus ta. “Keskkoolijärgsetel erialadel on meil tänavu 20 esmakursuslast vähem kui möödunud aastal.”

Vähem erialasid

Väikese sisseastumisavalduste arvu tõttu ei avanud ametikool sel õppeaastal pagari-kondiitri eriala õpperühma ja ühte majutusteeninduse õpperühma.

“Positiivse poole pealt nimetaksin aga seda, et sel aastal avasime kaks ehitusviimistluse ja autotehniku õpperühma,” rääkis Tuisk. “Meie kogemus on näidanud, et kõige motiveeritumad on just need õppijad, kes on pääsenud soovitud erialale. Seepärast oleme võimaluse korral alati selliseid lisarühmi avanud.”

Ehitusviimistlus on sel õppeaastal Kuressaare ametikoolis ka kõige populaarsem eriala. Teabejuhi sõnul võib selle põhjuseks olla olukorramuutus meie tööjõuturul. “Oskajaid töömehi ja -naisi otsitakse ehitusvaldkonnas praegu palju ja võrreldes teiste erialadega saab selle elukutse oskaja suhteliselt lihtsalt kõrgepalgalist tööd ka välismaal,” selgitas Taavi Tuisk.

Väikelaevaehitus on popp

“Mulle isiklikult valmistas aga kõige enam rõõmu see, et väikelaevade ehitusse tuleb iga aastaga järjest rohkem soovijaid,” jätkas Tuisk. “Õpetame seda eriala ainsana Eestis ja see majandusharu on maakonnas jätkuvalt kasvutrendis.”

Keskkoolijärgsetest erialadest oli Kuressaare ametikoolis sel aastal kõige populaarsem juuksuri eriala. Ametikooli teabejuhi väitel mängib siin olulist rolli lisaks gümnaasiumi lõpetajate arvu vähenemisele ka olukord tööjõuturul. “Kui tööpakkumisi on rohkem, soovitakse õppima tulla vähem,” ütles Taavi Tuisk.

Kutseõppijaid kõikjal vähem
Eestis tervikuna oli 15. augusti seisuga kutsehariduse omandamiseks sooviavalduse esitanud enam kui 13 500 õpilast, mis on ligi 2000 võrra vähem kui kahel eelnenud aastal. Suurim langus on olnud just keskhariduse baasil õppida soovijate hulgas.

Haridus- ja teadusministeeriumi peaekspert Marje Riis on öelnud, et majandusolukorra paranemisel ja võimaluste avardumisel valivad keskkooli lõpetanud kas kõrgkooli või siis töölemineku.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 51 korda, sh täna 1)