Saaremaa teise robotlauda ehitas talunik Toomas Haamer (4)

Saaremaa teise robotlauda ehitas talunik Toomas Haamer

Eile kuulutasid Nordecon Betoon OÜ projektijuht Margus Must, talunik Toomas Haamer ja DnB Nord Pank kliendihaldur Antti Arst ühisel nõul ja jõul valminud lauda avatuks.
Foto: Egon Ligi

Orissaare vallas Väike-Pahilas avati Saaremaa piimandusajaloo uus peatükk, sest talunik Toomas Haamer läheb neil päevil oma värskelt rekonstrueeritud farmihoones esimese talunikuna üle robotlüpsile. Saaremaa esimese robotlauda ehitas 2009. aastal Valjala POÜ.

“Robot ei helista mulle hommikul kell viis, et ta ei saa haiguse tõttu tööle tulla, robotil ei ole palgapäeva ja ta ei ole kunagi purjus,” ütles Saarte Häälele Väike-Pahilas asuva Jurna talu peremees Toomas Haamer. Et Jurna talu võõrast tööjõudu põhimõtteliselt ei kasuta, tuli tootmise laiendamine kõne alla vaid robotite kaasabil.

Eile Väike-Pahilas aset leidnud rekonstrueeritud lauda pidulikul avamisel osalesid ehitust finantseerinud panga, ehitusfirma, valla ja riigiametite esindajad, samuti kolleegid-piimatootjad. “Niisama seistes oleks see laut mõne aasta pärast sisse vajunud, aga nüüd kukkus välja päris korralik asi,” ütles Jurna talu peremees Toomas Haamer, kes on märtsis alanud rekonstrueerimistööde kvaliteediga igati rahul. Piimakari ise kolib uude elupaika sisse 1–1,5 nädala pärast, kusjuures kõigepealt tuuakse lauta noorloomad, kelle ülesandeks on tekitada farmiseinte vahele pisut laudahõngu, et piimakari uut ja avarat ruumi vähem võõristaks.

1982. aastal ehitatud noorloomalauda rekonstrueerimise käigus muljet avaldava uuenduskuuri läbinud farmihoone on 96,6 m pikk ja 34 m lai ning seal on ruumi 169-pealisele lüpsikarjale. Seega peab praegu 85-pealise lüpsikarjaga talu lauda täisvõimsuse saavutamiseks lehmade arvu kahekordistama. “Mida kiiremini lauda täismahus tööle saab, seda suurem on tasuvus ja seda paremini jõuan tasuda pangalaenu,” rääkis Toomas Haamer, kelle sõnul peab PRIA toetusega tehtud investeering end ära tasuma 5–6 aasta pärast.

Rekonstrueerimistööde käigus sai farmihoone ka laienduse, kus asuvad lüpsirobotid, operaatorituba, piima- ja masinaruum, ruum sööda ettevalmistamiseks ja olmeplokk. Samuti rajati 3500 kantmeetrit mahutav lägahoidla ning lauda juurde paigaldati varugeneraator, mis tagab töö ka elektrikatkestuse ajal.

Lauda rekonstrueerimise üldehitustööd tegi Nordecon Betoon OÜ. Lüpsirobotid on toodetud De Lavalis ja kogu lauda sisustuse tarnis Järvamaa firma OÜ Latter NT. Farmi sisustamisel on paljuski lähtutud eelkõige loomade heaolust. Nii pehmendavad söömisalal lehmade jalgealust kummimatid, loomade puhkealal on aga betoonpõrandale pandud pehmed madratsid, kus loom saab mugavalt põlvedele nõjatuda. Lehmade tervis ja jalgade seisukord tagavad selle, et lehmad söövad paremini, annavad rohkem piima ja elavad kauem.

Tavaliste klaasakende asemel on Jurna talu farmis õhuga täituvad kardinad, mis termostaadi abil automaatselt avanevad ja sulguvad. Sellised kardinad on soojapidavad ja loovad laudas hea valgustuse. Lisaks on laudas uusaegsed valgustid, mis sõltuvalt olukorrast valivad automaatselt loomadele parima valgusrežiimi, öötundidel on laudas näiteks nõrk punakas öövalgustus. Tehnika uue saavutusena on laudas ka innadetektor, mille ülesanne on lehmadel indlemise alguse õigeaegne avastamine.

Uue lauda rekonstrueerimisel asju ajanud Toomas Haameri poeg Jürgen Haamer ütles, et kindlasti oleks soodsam osta üks asi ühest ja teine asi teisest firmast, kuid hoolduse ja garantiiremondiga seotud küsimused on sel juhul keerukamad. De Lavali robotid valiti põhjusel, et neid on Eestis kõige rohkem ning De Laval on Jurna talu partner olnud ka seni.

Uues laudas viiakse ka loomade söötmine uutele alustele ja luuakse kolm söödagruppi. Kaks esimest gruppi moodustakse vastavalt toodangule ja kolmandasse kuuluvad kinnisloomad. Kõigil loomagruppidel on eraldi söödaratsioonid, sest loomade ainevahetus on erinev ja nad ei suuda head sööta toodanguks realiseerida võrdselt. “Loom, kes hakkab kinni jääma, ei pea saama samasugust toitu, kui see loom, kes lüpsab 25 või 30 liitrit päevas,” rääkis Toomas Haamer, kelle lüpsikarja keskmine toodang on praegu umbes 6500 kilogrammi.

Toomas Haamer otsustas seni lihaveiste ja piimaveiste käsutuses olnud farmihoone robotlaudaks ringi ehitada, kuna leidis, et kümmekond aastat tagasi piimakarjale ehitatud vabapidamisega külmlaut Eesti oludes piimalehmadele siiski kõige paremini ei sobi.

Saaremaa liha- ja piimaühistu juhi Paul Alase sõnul on Toomas Haameri robotlaut tõeliselt supervärk. “Perefirma teeb omale robotlauda ja plaanib 2,5 korda toodangut suurendada. Müts maha!” lausus Alas.

“Tubli ettevõtmine,” sõnas Randkülast uudistama tulnud Simmo-Paavli talu peremees Janek Mägi. Saaremaa veterinaarkeskuse juhataja Toivo Jürisson tunnustas Jurna talu noori ja vanu suure ja ajakohase farmi ehitamise eest ja avaldas lootust, et selliseid tuleb Saaremaale veel ja veel. “Robotfarmi eelis on see, et ta säästab tööjõudu, kuid meil on inimesi vähe,” märkis Jürisson.

Orissaare vallavanem Aarne Põlluäär meenutas, et tal on selle farmiga olnud küllaltki tihedad kokkupuuted. “Olen ise oma töömehe karjääri alustanud siitsamast farmist kunagi, kui see oli veel uus noorkarjalaut,” sõnas Põlluäär. Vallavanem lisas, et kohaliku omavalitsuse jaoks on väga oluline, et just talumajapidamised hakkaksid jõudsasti arenema, sest talud on see jõud, mis viib meid edasi.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 187 korda, sh täna 1)