Õppelaenu enam niisama uisapäisa taotlema ei tormata (1)

Õppelaenu enam niisama uisapäisa taotlema ei tormata

OTSUSTAS LAENU KASUKS: Kuigi Saaremaa noormees Martin Härm on teadlik laenuga kaasnevatest riskidest, võttis ta pärast tõsist kaalumist siiski vastu otsuse, et edasiõppimiseks tuleb pangast laenu võtta. Foto: Egon Ligi

Aeg, mil ülikoolidesse õppima suundujad tavapärasest enam pangakontorite uksi kulutavad, on kohe käes. Niisama kergekäeliselt pankade kinnitusel õppelaenu võtma aga enam ei tormata, sest teadlikkus on pikaajalise finantskohustuse võtmise osas tublisti kasvanud.

Sel aastal mandril ülikooliõpinguid alustav Kuressaare noormees Martin Härm tunnistas Saarte Häälele, et otsus õppelaenu võtta ei tulnud tema jaoks just lihtsalt. “Väga raske oli, aga uurisin põhjalikult tingimusi ja sain lõpuks Swedbankist sellise diili, et üks aasta pärast lõpetamist hakkan tagasi maksma ning tagasi saan laenu maksta kaks korda nii kaua, kui õpin ehk siis minu puhul kuus aastat,” rääkis Härm.

Ta lisas, et lõi kõik summad kenasti kokku, kaalus asjad läbi ning tegi alles seejärel otsuse, et võtab siiski laenu. Martin Härm ei usu oma sõnul, et noored õppelaenu võttes n-ö lihtsama vastupanu teed läheksid. “Kui nad on ikka kõrgkoolini välja jõudnud, siis ma usun, et nad oskavad asju läbi mõelda ka. Samas eks nad paljuski panustavad ka vanemate peale, sest laenuks on vaja kahte käendajat, kelleks tavaliselt võetakse just vanemad,” rääkis Härm.

Enda kohta arvas ta, et vähemalt ühel õppeaastal tuleb tal veel laenu võtta. “Ma arvan, et teisel aastal võtan ka laenu, kuid kolmas aasta on selline, kus ainepunkte on vähem, siis jõuab ehk ka ise maksta, siis pole enam nii hull,” märkis ta.

Suhtumine on muutnud

Nordea Kuressaare äriüksuse juhi Ülle Koppeli sõnul ei ole neil seoses õppelaenudega pangakontoris need kõige kiiremad ajad veel kätte jõudnud, sest õppeasutused alles avaldavad sisseastujate nimekirju. Seadusest tulenevalt hakkavad krediidiasutused õppelaene välja maksma esmakursuslastele alates 1. oktoobrist ja vanema kursuse õppuritele 15. septembrist eeldusel, et õppelaenu saamiseks nõutavad tingimused on täidetud.

Sellest lähtuvalt on pangakontorites külastajaid Koppeli sõnul tavapärasest enam just septembri esimestel nädalatel. Tavapärane praktika näitab tema sõnul, et pigem võetakse oma õpingute finantseerimiseks maksimaalne võimalik summa, mis sel aastal on sarnaselt eelmise aastaga 1917,35 eurot (30 000 krooni).

Ülle Koppel möönis, et põhiliselt võetakse õppelaenu ikkagi neis linnades asuvatest kontoritest, kus asuvad ka suuremad kõrgkoolid, ehk siis Tallinnas ja Tartus. Kui rääkida aga kitsamalt Saare maakonnast, siis näiteks Nordea Kuressaare kontoris jääb sõlmitud lepingute arv hetkeseisuga 10 piiresse. Seejuures on õppelaenu taotlejate hulk Nordeas kahel viimasel aastal üllatuslikult pigem kasvanud kui kahanenud.

“Küll on aga tervikuna kasvanud inimeste teadlikkus ja niinimetatud ettevaatlikkus finantskohustuste võtmise suhtes, mistõttu on ka nõnda-öelda kergekäeliselt õppelaenu võtvate klientide osakaal kindlasti vähenenud,” leidis Ülle Koppel. Panga juhi hinnangul on selleks kindlasti palju selgitustööd teinud ka pangad ise. “Väärtustame meiegi ju Nordeas personaal-set suhet kliendiga ja püüame mõistliku laenamise põhimõtted koos temaga läbi arutada,” sõnas ta.

Samas tunnistas Koppel, et majanduses tervikuna toimunud protsessid on muutnud ka inimeste suhtumist. “Kergekäeliselt laenajaid on vähem, inimeste soovid on läbi mõeldud ja kaalutud,” lisas äriüksuse juht. Nii ei ole vähemalt Nordeal Ülle Koppeli sõnul Saare maakonnas praeguse seisuga mitte ühtegi õppelaenuvõlglast.

Kohe tuleb mõelda maksevõimele

Sellele, et laenu võetaks vaid juhul, kui seda on tõepoolest vaja, panevad rõhku ka ülejäänud pangad. SEB jaepanganduse valdkonna juht Eerika Vaikmäe-Koit nentis, et võrreldes varasemaga ei ole õppelaenu tingimused muutunud. Pank pöörab aga veelgi rohkem laenutaotlejate tähelepanu sellele, et õppelaen on finantskohustus, mille võtmisega kaasnevad riskid.
“Kuigi laenu tagasimaksmine algab alles pärast õpingute lõpetamist, tuleb kohe läbi mõelda, milline peaks olema selleks vajalik maksevõime. Õppelaenu soovitame võtta siis, kui selleks on tegelik vajadus,” märkis Vaikmäe-Koit.

Ta rõhutas ka, et õppelaen on mõeldud rangelt õpingute rahastamiseks. “Õpinguväliste projektide jaoks soovitame kasutada mitte õppelaenu, vaid SEB stipendiumi, millele saab lähiajal kandideerida SEB Facebooki kodulehe kaudu,” lisas Vaikmäe-Koit.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 116 korda, sh täna 1)