Muinastulede öö viis sugulased juhuslikult kodurannal kokku (6)

Muinastulede öö viis sugulased juhuslikult kodurannal kokku

VANAVANAVANAISA VANEMATE MAAL: Tüdrukute vanavanavanaisa Jüri Vaik läks Vaigu rannast Veere lähedalt elama Kärlale, kust leidis endale kaasa. Toivo Vaigu õetütred (vasakult) Maile Tuuling, Maaja Tuuling ja Gerdi Anupõld. Foto: Toivo Vaik

Laupäeva hilisõhtul süüdati mererandades hulganisti muinastulesid, koos naaberriikidega ühtekokku ligi 700. Isemoodi juhtumisi leidis sel ööl aset mitmeid, näiteks Saaremaal Vaigu rannas sattusid juhuslikult ühe lõkke ääres kokku sugulased, kes seni varem kokku puutunud polnudki.

Veere ja Tagamõisa vahel on selline koht nagu Vaigu rand. Kärla valla mees Toivo Vaik teadis oma sõnul juba lapsepõlvest saati oma isa jutust, et nende esivanemad on sealt pärit. “Ilmselt see kohanimi on ka selle järgi tulnud,” arvas Vaik. Ta tunnistas, et pole kunagi sügavamat huvi tundnud, kuidas see suguvõsa haru sealtpoolt jookseb, sest juba ta vanavanaisa rändas sealt kandist omal ajal minema.

“Mairoldil, mu pojal, oli plaanis tulla muinastulede ööks koju ja pani meile lõkkepaiga sinna Vaigu randa, et lähme ja otsime selle koha üles,” rääkis Toivo Vaik. Mairold ise oma asjatoimetuste pärast Vaigu randa tulla ei saanudki ja randa kohale läksid vaid need, kes said. Ranna lähedal nägid nad küll ühe maja õues lõket, kuid sinna nad Toivo Vaigu sõnul oma nina ei toppinud ja tegid rannas lõkke üles. “Mingil ajal käis keegi sealt mere ääres binokliga tulesid vaatamas, mis üle mere paistsid, ja tuli siis meie juurde. Ütles, et tuli vaatama, kas oma kandi inimesed on tuld tegemas,” rääkis Vaik. Tema selgitanud siis seepeale, et ta perenimi on Vaik ja esivanemad siitsamast pärit. “Selle peale läks mees rõõmsaks. Ütles, et tegelikult ta teab meid küll.”

Mees osutus Mati Suurnaks, eluaegseks meremeheks, kes on kaua aega sugupuu uurimisega tegelenud ja kindlaks teinud, et Toivo pere on üks tema suguvõsa harudest. “Täitsa eriline öö oli. Ma mõtlen küll, et kui ma seda muinastulede ööd veel pidama peaks minema, ma lähen kindlalt sama koha peale,” naeris Vaik. Esimesed mõtted tema sõnul juba käivad, et võiks samas kohas suguvõsa kokkutuleku korraldada.

Öö läks igati korda

Muinastulede öö üks eestvedaja Mairold Vaik (Toivo Vaigu poeg – toim) ütles, et lõkkeöö läks igal juhul täiega korda. Juba ilmgi oli lõkke tegemiseks ideaalne. “Kui eelmisel aastal saime Eestist 290 lõkketeadet, siis sel aastal koos naaberriikidega 695,” märkis ilusa õhtu Eesti-poolne ellukutsuja. Saare maakonnas oli lõkkeid ligi 60.

Huvitav seik oli Mairold Vaigu sõnul ka muinastule registreerimisega Abruka külje all asuval Vahase saarel. Nimelt helistanud talle üks noormees ja kurtnud, et ei saa oma lõket mitte kirja. Mairold uurinud vastu, milles asi, et äkki on muinastulede veebilehe või interneti sätetega jama, ning siis selgunud, et noormees oli väga moodne – üritas lõket kirja panna mobiiliga. Kuna sätted mobiilil registreerimist tõepoolest ei toetanud, uuris ta helistajalt andmeid, et need ise lõkkekaardile kanda. Vahase Abruka külje all asumise kohta märkinud Vaik helistajale, et see ju kirjanik Uustulndi saar. “Noormees vastas seepeale, et tal seal jah kolm kirjanikku kambas. Ma ei hakanud üle küsima, kas Uustulndid on ka siis saarel,” rääkis Vaik.

“Vahase lõkkekoha kaardile kandmise ajal tuli mulle postkasti teade, et 600. lõke on märgitud ja see on Hobulaiul. Siis saatsin noormehele SMS-i, et lõkkekoht on kaardil ja see oli napikas, sest nende lõke on 601. ja see ei ole ilus number,” ütles Mairold Vaik. Seepeale laekunud talle uus sõnum: “Tegime varem… tegelikult 600.” “Siis saatsin talle sõnumi vastu, et tõsi. Helistamise hetkel oli nende teade kuuesajas, hoopis teade Hobulaiult oli 601.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 269 korda, sh täna 1)