
KAHTLEB: Föderaalreservi eksjuht Alan Greenspan peab euro krahhi väga tõenäoliseks. Selle põhjuseks on eurotsooni kuuluva 17 riigi väga erinev kultuuritaust, millest on tingitud ka nende erinev suhtumine rahasse ja selle kulutamisse. Foto: internet
Euroopa ühisvaluutat ootab ees krahh, mis omakorda avaldab negatiivset mõju ka USA majandusele, arvab USA föderaalreservi (keskpank) president aastail 1987–2006 Alan Greenspan. Isegi eurotsooni rajajate avaldused on vägagi pessimistlikud.
Sel nädalal näitas telekanal Bloomberg föderaalreservi endise juhi Alan Greenspani esinemist Washingtonis. Green-span lausus suisa prohvetlikud sõnad: “Eurot ootab ees krahh ja see protsess toob kaasa olulisi raskusi kogu Euroopa pangandussüsteemile.”
Järsult on langenud usaldus eurovõlakirjade vastu ja see omakorda hoiab Euroopa pangad surve all, märkis Green-span. “Seni pidasid võlausaldajad neid väärtpabereid ideaalseks kindlustuseks, praegu on neil aga tekkinud kahtlused,” lisas ta.
Greenspani arvates avaldab Euroopa majanduslangus negatiivset mõju kindlasti ka USA kompaniide sissetulekutele ja nende aktsiate hinnale, sest Euroopa turg moodustab Ameerika ekspordist umbes viiendiku.
Föderaalreservi ekspresidendi sõnul suurenevad pangandustegelaste ja majandusanalüütikute hulgas eriarvamused küsimuses, kas euro peab ilmtingimata olema 17 riigi ühisraha.
Eriarvamuste tekke põhjus on asjaolu, et kultuuritaust on neis maades väga erinev ja see omakorda tekitab ka erinevaid arusaamu mitmes majanduspoliitilises küsimuses – nagu näiteks, milline peaks olema riigi roll majanduselus, kuidas suhtuda riigi kuludesse ja inflatsiooni. Vastates aga ajakirjaniku otsekohesele küsimusele, kas eurotsooni kokkuvarisemine on võimalik, ütles Greenspan lakooniliselt: “Obviously.” (Eesti keelde võib selle sõna tõlkida “ilmselt”, “nähtavasti”, “silmanähtavalt” – toim.)
Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.
Telli Saarte Hääl internetist
vastaks mulle, kas käibelt kõrvaldatud eesti kroon on purustatud ja metallmündid sulatatud. Või siiski on hoidlates? Kelle poole selles küsimuses peaks ametliku vastuse saamiseks pöörduma? Ehk ajakirjandus on selleks võimeline.
Eesti Pank on see asutus, mis saab sellele kroonide küsimusele vastata.
Saab aga arvatavasti ei vasta, tuues põhjenduseks riigisaladuse või muu sarnase ajakaja.
nii kaua kui mul on eurodes ainult võlad mulle see meeldib.