Türgi kokkuostjad on Saaremaa lihaveistest hõredaks teinud (3)

 

Saaremaal nagu mujalgi Eestis napib lihaveisekasvatajatel loomi kodumaise lihatööstuse ees võetud kohustuste täitmiseks, kuna Türgi kokkuostjad on enamiku loomi endale noppinud.

“Loomade puudus on tegelikult suur,” ütles Orissaare valla talunik Kalle Kuusk, kes Eesti lihaveisekasvatajate seltsi esindajana organiseerib Saaremaalt lihaveiste saatmist Rakvere lihakombinaati. Vastavalt lepingule peab Eesti lihaveisekasvatajate selts saatma Rakvere lihakombinaadile iga nädal 20 lihaveist, mis külakorda käies erinevatest piirkondadest kokku kogutakse. Nüüd, kui septembris on saarlaste kord loomi Rakvere kombinaati saata, seisab Kalle Kuusk esimest korda olukorra ees, kus kombinaati pole õieti midagi saata.

“Väga paljud loomakasvatajad, kes olid mulle lubanud loomi Rakverre saata, müüsid loomad Türki,” nentis Kalle Kuusk. Tema sõnul ei jää praegu muud üle kui paluda koorma komplekteerimisel abi Läänemaa loomakasvatajatelt. Samas ei saa Kalle Kuuse sõnul ühelegi loomakasvatajale ette heita seda, et ta müüb oma loomad sellele, kes rohkem maksab. Pealegi pole loomakasvatajatel Rakvere lihatööstusega mingeid lepinguid, vaid leping on lihaveisekasvatajate seltsil.

“Eks piimaga ole samamoodi – müüakse sellele tööstusele, kes rohkem maksab,” viitas Kuusk. Sel aastal on Saaremaalt Türki viidud ligemale 150 looma. Viimati olid kokkuostjad Saaremaal augusti esimesel poolel. Läbi sõideti 11 talu ja valiti välja 50 lihaveise pulli, kellest tänaseks on Türki viidud 33, ülejäänud jäid ootama sügisest äravedu. Uuesti on kokkuostjad Saaremaal oktoobris ja siis tahavad nad saada alla aastaseid loomi kaaluga 150–300 kilogrammi.

Türklased maksavad näiteks 600-kilose lihatõugu tapapulli eluskaalu kilogrammi eest 1,95 eurot, mis teeb 1170 eurot looma eest. Rakvere lihakombinaat maksab samas kaalus keskmisse lihakusklassi kuuluva looma lihakilogrammi eest 2,95 eurot, mis kokkuvõttes tuleb looma kohta laias laastus 150 eurot vähem. Lepingute täitmisega on probleeme Eesti tõuloomakasvatajate ühistu tõuraamatu- ja aretusosakonna juhataja Tõnu Põlluääre sõnul avaldab Türgi eksport kohalikule turule päris suurt mõju. Kui tapapulle vahepeal Türki ei viidud, tekkis Rakvere lihakombinaadis 3–4- kuuline järjekord.

Nüüd, kui Türgi vahendajad said jälle litsentsi tapapullide sisseveoks ja kokkuost jätkus, kadus ka järjekord ning loomadest tuli puudus kätte. Seega on Eesti lihaveisesektor praegu kahe tule vahel: täitmist vajavad nii Rakvere lihakombinaadi kui ka türklastega sõlmitud lepingud. “Meil on päris suured probleemid, et türklastega sõlmitud lepinguid täita. Sest loomi on vähe ja oma turgu peab ju ka hoidma,” tõdes Põlluäär.

Türklaste soovitud kogused on Põlluääre sõnul teinekord Eesti mõistes kolossaalsed – nad on valmis võtma korraga tuhat looma, millist hulka pole Eestis kusagilt võtta. “Eelmise aasta lõpus kui see diil türklastega lahti läks, oli meil päris suuri probleeme, selgitamaks, kui väike see Eesti tegelikult on. Nad ei suutnud sellest üldse aru saada,” meenutas Tõnu Põlluäär.

Eesti tõuloomakasvatajate ühistu Saaremaa konsulent Aive Sonets ütles, et kuigi enamiku loomakasvatajate jaoks on kõige olulisem hind, siis leidub ka selliseid talunikke, kes põhimõtteliselt ei taha oma loomi Eestist välja müüa ning pakuvad neid Saaremaa ja Rakvere kombinaadile. Sonetsi sõnul pole talle selge, kas kohalike kombinaatide eelistamise taga on patriotism või hoopiski halastus oma looma vastu, sest teekond Türki on niivõrd vaevaline ja pikk. Eesti tõuloomakasvatajate ühistu lihaveiste peaspetsialist Ilmar Kallas rääkis, et türklaste kokkuostust on võitnud eelkõige ristandkarjad.

Puhtatõulised karjad, kus on väga heal tasemel loomad, kellest enamik liigitub SEUROP-süsteemis E- (3,20 €/kg) ja U- (3,10 €/kg) klassi, saavad Rakverest isegi rohkem raha, kuid seda pakuvad tõugude alusel maksvad türklased. Tõnu Põlluääre sõnul ei soovi nii mõnigi veisekasvataja müüa oma loomi Rakvere kombinaati seetõttu, et ta ei ole kindel SEUROP-i hindamissüsteemi aususes, ehkki selle sõltumatus on kontrollimisel kinnitust leidnud. Kõigele vaatamata soovitab Põlluäär saata väga head pullid, mis võivad liigituda E- või U-klassi, Rakvere kombinaati.

Sellest oleks abi ka Rakvere lihakombinaadiga sõlmitud lepingu täitmisel, millest kinnipidamine on eriti oluline nendele aegadele mõeldes, mil türklased Eestist enam loomi kokku ei osta. Kokkuostja: Eesti veised sobivad Türgi oludesse Umbes aasta aega Eestist loomi Türki vahendanud Hagan ütles Saarte Häälele, et Eesti loomad lähevad erinevatesse Türgi suurlinnadesse ja piirkondadesse.

Ehkki Türgi ostab loomi kokku ka Argentiinast, mis on maailma üks suuremaid ja tuntumaid veiselihatootjaid, sobivad Türgi oludega Hagani sõnul kõige paremini just Baltimaadest imporditud loomad. Eriti sobilikud olevat Türgi jaoks Eesti punase karja nuumpullid. Sarnaselt siinsete ametnikega ei oska ka Hagan täpselt ennustada, kui kaua türklased Eestist loomi kokku ostavad. Siiski pakub loomakaupmees, et usutavasti kestab kokkuostmine 2–3 aastat veel kindlasti.

“Ma olen kokku saanud Türgi põllumajandusministri asetäitjaga, kes ütles, et Türgi on loomade kokkuostmisest huvitatud, sest Türgis on liha järele suur nõudmine,” rääkis Hagan. Nõudluse põhjustest rääkides selgitas Hagan, et Türgis on viimastel aastakümnetel toimunud väga kiire linnastumine, millele on osaliselt kaasa aidanud kurdi separatistide vägivald maapiirkondades. Inimeste maalt lahkumine on andnud aga tagasilöögi põllumajandusele, sealhulgas loomakasvatusele.

Tõnu Põlluääre sõnul tahavad türklased kõige enam lihatõugu pullvasikaid, kuid paraku pole Eestil neid soovitud koguses pakkuda, mistõttu lepitakse ka piimatõugu loomadega. Sel aastal on Türki kõige rohkem viidud Holsteini pulle (1214) ja Eesti punase karja pulle (917). Lisaks on saadetud 1035 lihaveist, kelle hulgas oli kõige rohkem aberdiin-anguseid. Emasloomi türklased Põlluääre sõnul õnneks kokku ei osta, kuid siiski läks Saaremaalt kevadel Türki 30 lihaveise lehmikut. Eestist sel aastal kokku ostetud loomadest on 2600 läinud nuumale ja 500 tapale.