Tulevane maavanem: ei tohi kohe esimese kännu taha kinni jääda (28)

Tulevane maavanem: ei tohi kohe esimese kännu taha kinni jääda

Foto: Ivika Laanet

Üleeile Saare maavanema kandidaadiks esitatud Valjala vallavanem Kaido Kaasik räägib Saarte Häälele, millised on tema hinnangul maakonna tõsisemad probleemid, kuidas näeb ta maakonna edasist arengut ja maavanema rolli arengu suunamisel.

MUREKOHAD
Üks murekohti on loomulikult elanikkonna vähenemine, millega kaasneb vajadus üle vaadata avalike teenuste maht maapiirkondades. Elanikkonna vähenemine ja vananemine on muidugi üle-eestiline probleem, kuid kas suudame siin midagi otsustavat ette võtta, seda on veel vara öelda. Kuigi töötus on maakonnas sel aastal seitsme kuuga vähenenud pea 40%, elavad paljud pered toimetuleku piiril. Viimased aastad on kaasa toonud palju sotsiaalseid probleeme, mis on tingitud inimeste sissetulekute vähenemisest ja headel aegadel võetud kohustustest.

ARENG
Turismi arendamine on maakonna jaoks kindlasti vajalik, kuid Saaremaal tuleb ettevõtlust näha laiemalt. Maakonna väliskaubanduses on eksport ületanud importi viimasel aastal pea kaks korda ja näidanud pidevat kasvutrendi. Seda on saavutatud eelkõige meie tootmisettevõtete väga aktiivse ja sihikindla tööga. Ettevõtluses tuleb ka riigil leida rohkem võimalusi toetada ettevõtluse arengut saartel. Usun, et siin on palju väljakutseid, millega järgmistel aastatel tegeleda.

MAAVANEMA ROLL
Kui suur saab olema maavanema roll, sõltub kindlasti maavanemast endast. Tihti on ootused muidugi suuremad, kui reaalne elu lahendusi võimaldab. Igal juhul ei tohi kohe esimese kännu taha kinni jääda ja peab sihikindlalt oma eesmärke ellu viima. Ma ei ole end kunagi pidanud väga suureks bürokraadiks, kes ajab näpuga õigusaktides järge ja otsib põhjusi, kuidas midagi teha ei tohi. Pigem olen alati püüdnud lahendusi leida, kuidas käituda meie õigusruumis seaduskuulekalt ja kodaniku huvides. Riik on ikkagi kokkulepe kodanike vahel ja peab teenima eelkõige kodanike huve.

Maavanema roll on viimasel 15 aastal suuresti muutunud ja kindlasti muutub veelgi, loodame, et ikka maakonda ühendava institutsiooni poole. Sooviks olla nii tasakaalustatud arengu eest vastutaja kui ka kaasa aidata maakonna visioonide loomisele ja elluviimisele.

OTSUS
Otsuse tegemine ei olnud muidugi lihtne, sest tuleb loobuda positsioonidest, mis on aja ja kogemustega saavutatud. Veel juulis rääkisime regionaalministriga pikalt maavanema rollist ja tulevikust ning leidsime palju ühiseid seisukohti selles osas, mida saaks selles ametis ellu viia. Kindlasti aitasid otsustamisel kaasa ka paljude heade Saaremaa inimeste toetus ja julgustavad sõnad.

VALJALA
Olen olnud Valjala vallas tööl juba 16 aastat, mis on andnud teadmised, milline peab olema avaliku sektori olemus ja millises suunas liikuda. Kindlasti on maavanema rollis palju uusi väljakutseid ja tegevusi ning võimalus teenida meie saarerahvast veelgi aktiivsemalt.
Valjalas on aastatega päris palju tehtud, kuid veelgi rohkem on teha, kasutades ära võimalusi, mis on aastatega loodud. Olen alati tahtnud Valjalast edasi minna siis, kui vald on kindlalt jalul, mitte niisuguses seisus nagu 1996. aastal, kui alustasin.


CV

Sündinud 21. mail 1968 Kuressaares.
1983. aastal lõpetas Valjala põhikooli ja 1986. Orissaare keskkooli.
1993. aastal lõpetas Eesti põllumajandusülikooli loomakasvatuse erialal.
1996. aastast Valjala vallavanem.
Saaremaa Omavalitsuste Liidu esimees.
1. novembrist 2007 Isamaa ja Res Publica Liidu Saaremaa piirkonna juhatuse aseesimees.
Valjala Martini koguduse juhatuse esimees.
Brüsselis Regioonide Komitee Eesti rahvusdelegatsiooni põhiliige,
Eesti maaomavalitsuste liidu juhatuse liige, Valjala jahimeeste seltsi juhatuse liige, Rotary klubi liige, Kaitseliidu tegevliige.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 30 korda, sh täna 1)