Augustikuus änam nälga karta põle

Ennevanasti arvati, et augustikuus änam nälga karta põle – uied tuhlid ja noored iired juba aitavad. Neh, olga ete nende iirtega mesmoodi tahes, aga tuhlis oo seevoasta kena ja pähist oo metsas mehesti. Nõnna et jõuluni oo mureta.

Neh eks ta sedaviisi oo küll, et nüid oo juba tuhlivõtu aeg vägisi piale tulemas. Rohu kasu oo kinni jäen ja koll istub õhta põesas. Aga soe oo viel. Ja sõuke aeg tuleb kenaste ää kasuta.
Ja neljabe õhta ennast oete magama kierda põle mitte mõtet, sest üöse lähäb tansiks. Siis jõvab Muhuse tiatetants. Meite Tokkroes põrutab juba neljabe viimase raamiga teesele ülemoale vastu ja siis kukutse Kuivastust kargutes tulema, ikka üks poar ja teena ja kolmas ja sedaviisi Soarde välja.

Laupa oo Muhus jälle mitu asja üheteese järges, kut viimsel aal ikka moeks oo oln. Kellu seitsmest oo Piiri rahvamajas jälle teaater. Läsna külateaater tuleb mängma Andrus Kivirähki tükki “Uljas neitsi”. Ja see olla üks põnev tükk, mereröövlitest. Pihta akkab kellu seitsmest õhta ja pileti innaks oo kaks eurut. Lavastan oo selle tüki Ene Pihol.

Koguva randas peetse laupa õhta jälle muinastulede üöd. Nõnna et jälle soab üks soe ja pime üö maha tansitud. Enne seda oo muuseumis neljas suvesimman. Simman akkab pihta kellu seitsmest. Meite Ätses tansib sial ja Pärnust oo pasunapuhujad. Poole kahessast akatse tulega sepapaa juurest Vanasilla nukka liikuma. Üöse mängvad akordioonid. Et sõuke kena üö kut ennevanaste – rahvas oo seltsis kiige all ja pill mängab.

Muhu jooks oo nüid ää peetud. Omingu olli ilm kole säoti moega, aga joosu aaks vädas paramaks. Joosjaid olli ikka üsna üksjägu. Kõege pisem osavõtja olli paljast kahessakuine ja alles vankri sihes. Maa sii juba mõtlesi, et tuleva voasta oo taal jalg all ja mis siis soab. Äkist piaks ühe mädivattide joosu koa korraldama. Neh sõukstele, kis oo vaesevaevalt köimise ja joosmise selgeks soan. Nõuksed ep jäksaks rohkemad ikka kut Nautse külavahe ää sportida, aga õppeksid ja arjuksid ennast moast-madalast liigutama.

Irmsaste tänatse kõiki, kis joosmist toetasid. Neid olli tugevaste üle kahekümne nime ühtekokku. Eriti suur aitüma Liiva kooli kokadele ja pudrujägajatele. Ja Hellamaa külakeskusele ja Kehtele, kis silla eares vett jägasid. Ja suur aitüma Külasema lauljatele ja tantsijatele, kis puhkepausi aegas pisikest ieskava tegid.

Aga kõege pitkema joosu joosis sellepääva meite vallavanam. Joosis oma joosu nobeste ää ja pire aega iljem juba eegeldas Nautse Mihkli õue pial rinki jälle. Igase poole tetta jägus. Olli nii ruttus kut roti kosilane, omal suu muikus ühtejooni. Põle taa väsin oln ega midagid.
Vat sõuksed jutud ollid mool teitele täna.
Olge siis ikka munuksed!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 23 korda, sh täna 1)