KURJA JUUR?: Kuressaare Veevärk on seni kinnitanud, et Aia tänava pumplast fekaalireostus pärineda ei saanud. Kraavis, mis suubub Põduste jõkke, võis aga eelmisel nädalal näha hulpimas hulgaliselt väljaheiteid. Foto: erakogu
Kuressaare linnavalitsus kinnitab, et on Põduste jõge mööda merre jõudnud ja supelrannas ujumise keelamise tinginud fekaalireostuse uurimisel käitunud igati seaduste järgi.
“Linnavalitsus on tänulik kõikidele inimestele, kelle antud vihjed on aidanud reostuse jälgi ajada. Ja kui keegi veel on näinud või kuulnud sel teemal midagi kahtlast, tasub sellest kindlasti teada anda,” ütles Saarte Häälele linnavalitsuse pressiesindaja Silver Saluri.
Paraku on tänaseni teadmata, kuidas ja kelle süül reostus tekkis. Kuressaare Veevärk on seni oma süüd ja võimalust, et reostus on pärit Aia tänava ülevoolupumplast, eitanud. (Sellest kirjutas Saar-te Hääl eelmisel reedel.)
Küll aga tahab linnavalitsus selgitada reostuse avastamise ja uurimise kronoloogiat, kuna veebikommentaarides on linnaametnikke süüdistatud asjatundmatuses ja avalikkuse teavitamisega venitamises.
Silver Saluri ütles, et esimest korda avastati reostus Kuressaare supelrannas (rahvasuus Titerand – toim) 4. augustil korralise proovi võtmise käigus. “Proov võeti 2. augustil, kuid bakterioloogilise proovi tulemustega läheb aega kaks päeva,” selgitas Saluri.
Kui proov ei ole korras, tuleb seaduse järgi analüüsi korrata – juhuks, kui midagi on kogemata valesti läinud. Nii seda supelrannas samal päeval ehk 4. augustil ka tehti. Kordusproovi tulemused saadi kätte 8. augustil ja selgus, et reostus on kasvanud.
“Samal päeval keelati supelrannas ujumine ning üles sai pandud ujumist keelavad tähised. Ühtlasi võeti supelranna veest ja juba ka jahi-
sadama faarvaatrist uued proovid,” rääkis Saluri.
10. augustil selgus proovidest, et reostus ei tule linna puhastusseadmetest, küll oli aga faarvaatrist võetud proovide tulemustest näha Põduste jõe mõju. Samal päeval võeti veel üks proov supelrannast ja mitmest kohast Põduste jões. 12. augustil saabunud tulemustest selgus, et reostus rannas on kasvanud ning et see pärineb tõesti ka Põduste jõest.
Järgmised proovid võeti supelrannas juba 15. augustil ja kahe päeva pärast selgus, et reostus rannas on vähenenud. Veel kord võeti proove nii Põduste jõest kui ka supelrannast 17. augustil ning selgus, et reostus rannas on veelgi vähenenud. Viimased proovid võeti esmaspäeval, 22. augustil ja tulemused saab teada täna, 24. augustil.
“Lisaks linnavalitsusele tegeleb reostuse uurimisega ka keskkonnainspektsioon,” lisas Saluri.
Loading ...
te ei tea ise ka millal see reostamine aset leidis. seda jokk juttu võite omaette ajada.
selge on see et teadmatuses linnarahvas käis pikemat aega väljaheidete sees ujumas
iga päev võetakse uusi proove?
Mis moodi see on täie tõsidusega? Kui pikk see Põduste jõgi teie meelest on ja kui palju on seal ääres reaalseid reostajaid? Otsige oma reostusallikat ülesvoolu, mida te sest merelahest uurite, tainad.
õigem oleks öelda, et linnavalitsus on suhtunud reostuse mõõtmisesse täie tõsidusega. Ausaltöelda, niikaua kuni reostus on olemas, ei lohuta kedagi see, mitu korda ta täpselt üle normi on. Pigem tahaks teada, kust reostus tuli ja mida teha, et selline asi enam ei korduks. Selle asemel, et käia mööda jõge ja käsi laiutada, tehke endale selgeks, et iseenesest see reostus ei tekkinud ja taevast alla ta ka ei sadanud. Kuskil ikkagi ju peab mingi põhjus olema.