Eesti külade IX maapäeva järelkaja

Eesti külade IX maapäeva järelkaja

TAGASI KOJU: Saarlaste esindus Maapäeval. Foto: erakogu

5.–7. augustini Läänemaal Roosta puhkekülas peetud Eesti külade IX maapäeval käsitleti maapiirkonnast lahkunud inimeste kaasamist maaelu arengusse. Maapäeva naelaks kujunes aasta küla väljakuulutamine.

Tänavuse maapäeva peateema “Tagasi koju” käsitles maapiirkonnast lahkunud inimeste, sh noorte kaasamist maaelu arengusse ja ettevõtluse arendamisse. Samas tähendab “Tagasi koju” ka tagasitulekut oma juurte juurde ehk kogukonna vaimse kultuuripärandi säilitamist nii kodus kui ka võõrsil.

Maapäeva avakõnes märkis president Toomas Hendrik Ilves: “Tuleb tunnustada neid külavanemaid, kes on suutnud meelitada oma külla uusi inimesi. Tihtilugu tuuakse maale kolimise takistuseks halvad teed, Eesti Energia kõrged liitumistasud või interneti puudumine. Kodukandi liikumine peaks olema tugev jõud, arutamaks neid probleeme, et varustada maa kõige vajalikuga.”
Kui riigil on oma roll täita rahva ees ja kohalikul omavalitsusel omad ülesanded vallaelanike ees, ei saa küla jääda ootama, talle tuleb anda võimalus võtta oma roll.

Aasta küla konkursi eesmärk on avaldada tunnustust küladele ning teadvustada Eesti üldsusele maa- ja külaelu olulisust Eesti vabariigis. Iga maakond esitab konkursile oma parima küla ja üle Eesti saab neid kokku 15. Seekordse aasta küla tiitli võitis Prandi küla Järvamaalt Koigi vallast. Saaremaa au kaitses sel aastal Metsküla küla Leisi vallast.

Aasta küla komisjoni esimees Ene Ergma tõdes: “Raske on valida nende tublide külade seast see kõige-kõige, sest kõik külad on andnud oma parima ja nad kõik on omanäolised ning kõik on võitu väärt.” Sel aastal hinnati võitja selgitamisel noorte kaasatust külaelu arengusse ning nii ettevõtlikust kui ka ettevõtlust külas. Kõik 15 nominenti said Ene Ergmalt isiklikult kingituseks tähistaeva kaardi. Ja sel aastal said kõik nominendid ka eripreemia – ees ootab sõit Brüsselisse. Kutse edastas Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam.

Milleks maapäev?

Maapäev on külaliikumise suursündmus, kus iga kahe aasta tagant saavad kokku Kodukandi liikmed, külade esindajad, koostööpartnerid ja võimuesindajad, et osaleda mõttetalgutes maaelu arendamise teemal. Maapäev on mõeldud eelkõige jõudude koondamiseks ning et maa- ja külaelu edendajate hääl jõuaks riigikokku ja ministeeriumidesse ning rahvusvahelisele tasandile. Töögruppides peetud arutelude tulemustele rajatakse võrgustikutöö järgnevaks kaheks aastaks.

Tänavused peateemad olid: koostöö kohaliku omavalitsusega; kaasamine otsustusprotsessidesse; kohalik toit; väikeettevõtlus maapiirkonnas; lugude tähendus kogukonnas; ajaloopärandi hoidmine külas; õppiv küla; kogukonna areng külas; elu rannakülas.

Töögruppides sündisid järgmised otsused: kohalikelt omavalitsustelt soovitakse jätkuvalt rahalisi toetusi külade arendamiseks ja projektide kaasfinantseerimise tagamist ning külaesindajate kaasamist komisjonidesse; riigilt oodatakse, et PRIA annaks projektide elluviimiseks mittetulundusühinguile juhatuse liikme käendusel ettemaksu, et leevendataks puhtale kodutoidule esitatavaid nõudeid ja kinnitataks külavanema statuut. Kodukandi juhatuse liige Kaie Toobal ütles maapäeva lõpetamisel, et kõik töötubadest laekunud ettepanekud töötatakse läbi ja neist valmib trükis.

Saarlasi võõrustas Martna vald

Võõrustajana võttis saarlasi vastu Martna vald koos vallavanem Tiiu Aaviku ja Rõude seltsi eestvedajatega. Huvitavad olid Keskvere mõis ja Saueaugu teater. See, kuidas kõrgkultuur vaikselt külasse tuleb, on juba tase.
Pärast pidulikke tseremooniaid ja arutelusid on maakondade esindustel tavaks laud katta kohaliku toiduga. Nii erilisi ja maitsvaid roogasid annab ikka korraga degusteerida. Tase on maapäevast maapäeva järjest tõusnud.
Omaseks on saanud maapäeva lõpetamisel pakutav 2,5 x 4 meetrine Leivaküla tort (soolane tort), mis seekord tuletas meelde rannaküla. sajast leivast ja muudest komponentidest tordil oli kujutatud merd, randa, paate, maju, kiviaedu jne. Tort maitses imehea!

Aastal 2013 toimub maapäev Saaremaal ja selleks tuleb vaikselt valmistuda. Siis väisab Saaremaad kokku 400 inimest, neist 50 välisriikidest. Saaremaa Kodukandi koordinaator Elvi Viira ja juhatuse esimees Kaja Juulik on maapäeva teemaks pakkunud “Aastaring külas”.
Soovin kõigile kaunist suve lõppu ja arusaamist, et külasid tuleb kaasata piisavalt, et tugevdada Eestimaa vundamenti.

Maive Õispuu
Saaremaa Kodukandi juhatuse liige
ja maapäevast osavõtnu

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 41 korda, sh täna 1)