Rahatähtedest, reisimisest ja sportimisest (1)

Rahatähtedest, reisimisest ja sportimisest

Foto: Raul Vinni

Enne jutu rääkimist laome laua paberraha täis – on alles vägev saak! “Ei hakanud kõike ka kaasa vedama ja suurem osa kogust on mul praegu hoopiski Tallinnas,” sõnab numismaatik ja põline kuressaarlane Gunnar Usin. Hoida sõrmede vahel Eesti 1927. a rahareformi järgset 10-kroonist, ise samal ajal mõeldes “haruldane iludus”, on tõeline au nagu ka tutvuda Gunnari endaga.

Oma kollektsiooni kõige huvitavama mündi võtab Gunnar Usin püksitaskust. “Vaadake, kui kerge, sama kerge kui see riik – see on Saksa DV (Saksa Demokraatlik Vabariik – toim) 1-pennine, alumiiniumist münt.” Tõsi, pole enam sellist riikigi olemas, ning seetõttu pidi see raha olema ka kollektsionääride seas hinnas. “Elasin 80-ndatel poolteist aastat Saksamaal ja seepärast on mul need mündid olemas. Aga see ühepennine on huvitav münt – väga kerge ja atraktiivne.”

Gunnari kogu ei ole suur, see sisaldab umbes 700–800 erinevat münti ja paberrahasid ning Gunnar kinnitab, et ei ole nõus oma kogu müüma, küll aga vahetama selliseid rahasid, mida tal on mitu ühesugust. Vaadates kaugemale tulevikku, soovib ta jätta kogu oma järeltulevatele põlvedele. Talitagu siis nemad sellega edasi oma südametunnistuse järgi.

Laual on täiskomplekt Eesti kroone, mis alles hiljuti käibelt kadusid, ja need viivad mehe tõdemuseni: muidugi on kahju, et neid enam maksevahendeina käibel ei ole, kuid rahad iseenesest on ju alles. Ei saa küsimata jätta, missugune on Gunnari lemmik Eesti paberrahade hulgas. “Ma ei soovi olla originaal-ne, aga paljude eestlaste ja ka minu meelest on see sajakroonine – ilusat helesinist värvi ja muidu ka kenasti kujundatud. Aga ka ühekroonisel paberrahal pole viga, hea sooja värviga kupüür, kahju, et ta vahepeal käibelt ära kadus, neid ei ole praktiliselt enam kodudes alles, aga minul on!” muigab Gunnar.

Loe edasi värskest Saarte Häälest.
Telli Saarte Hääl internetist

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 76 korda, sh täna 1)