22.08.2011 arhiiv

  • Merepäevade fotokonkursi „Elagu tuletorn!“ võitis Meriliis Metsamäe, teise koha saavutas Valmar Voolaid ning kolmanda koha Remo Savisaar.

    Kuressaare merepäevade fotokonkursi võitis Meriliis Metsamäe (1)

    22/08/2011
    Merepäevade fotokonkursi „Elagu tuletorn!“ võitis Meriliis Metsamäe, teise koha saavutas Valmar Voolaid ning kolmanda koha Remo Savisaar.

    Loe edasi...

  • “Isa ikka naljatas ja teeb seda siiani, et ma kisasin sündides nii palju, et tänu sellele Eesti vabaks saigi!” Mari Jõgi on ainus saarlane, kes on taasiseseisvunud Eestiga täpselt ühevanune, tegelikult küll veidi vanem, sest Mari sündis varahommikul. Uurisime temalt ja teistelt pärast 20. augustit sündinud noortelt, mida nad aastatetagustest sündmustest ja praegusest Eesti riigist arvavad.

    Eesti Vabariigi vanused noored – vabana sündinud ja vabana elanud

    22/08/2011
    “Isa ikka naljatas ja teeb seda siiani, et ma kisasin sündides nii palju, et tänu sellele Eesti vabaks saigi!” Mari Jõgi on ainus saarlane, kes on taasiseseisvunud Eestiga täpselt ühevanune, tegelikult küll veidi vanem, sest Mari sündis varahommikul. Uurisime temalt ja teistelt pärast 20. augustit sündinud noortelt, mida nad aastatetagustest sündmustest ja praegusest Eesti riigist arvavad.

    Loe edasi...

  • Enne jutu rääkimist laome laua paberraha täis – on alles vägev saak! “Ei hakanud kõike ka kaasa vedama ja suurem osa kogust on mul praegu hoopiski Tallinnas,” sõnab numismaatik ja põline kuressaarlane Gunnar Usin. Hoida sõrmede vahel Eesti 1927. a rahareformi järgset 10-kroonist, ise samal ajal mõeldes “haruldane iludus”, on tõeline au nagu ka tutvuda Gunnari endaga.

    Rahatähtedest, reisimisest ja sportimisest (1)

    22/08/2011
    Enne jutu rääkimist laome laua paberraha täis – on alles vägev saak! “Ei hakanud kõike ka kaasa vedama ja suurem osa kogust on mul praegu hoopiski Tallinnas,” sõnab numismaatik ja põline kuressaarlane Gunnar Usin. Hoida sõrmede vahel Eesti 1927. a rahareformi järgset 10-kroonist, ise samal ajal mõeldes “haruldane iludus”, on tõeline au nagu ka tutvuda Gunnari endaga.

    Loe edasi...

  • Homme möödub täpselt 20 aastat augustiputši algusest, sündmusest, mis tõi kaasa meie riigi taassünni ja mis lõppkokkuvõttes viis Nõukogude Liidu lõpliku lagunemiseni 1991. aasta jõulupühade ajal. Jätkame nädal tagasi Saarte Hääle veergudel alanud lühiülevaadet kõigist Nõukogude impeeriumi ülemvõimu alla kuulunud 15 liiduvabariigist. Vaatleme, milline on olnud nende areng viimase kahe aastakümne vältel ja milline on hetkeolukord. Kõik andmed on võetud välisajakirjanduses ilmunud materjalidest.

    Pärast impeeriumi lagunemist (2)

    22/08/2011
    Homme möödub täpselt 20 aastat augustiputši algusest, sündmusest, mis tõi kaasa meie riigi taassünni ja mis lõppkokkuvõttes viis Nõukogude Liidu lõpliku lagunemiseni 1991. aasta jõulupühade ajal. Jätkame nädal tagasi Saarte Hääle veergudel alanud lühiülevaadet kõigist Nõukogude impeeriumi ülemvõimu alla kuulunud 15 liiduvabariigist. Vaatleme, milline on olnud nende areng viimase kahe aastakümne vältel ja milline on hetkeolukord. Kõik andmed on võetud välisajakirjanduses ilmunud materjalidest.

    Loe edasi...

  • Täna varahommikul kakskümmend aastat tagasi, see oli 1991. aasta 19. augustil, levis maailmas kulutulena vapustav uudis: Moskvas on alanud riigipööre. Edu korral oleks see ettevõtmine paisanud kogu maailma nii umbes kümmekond aastat tagasi, perioodi, mil külm sõda oli saavutanud oma haripunkti. Õnneks sündmused siiski nii ei arenenud, ehkki ärevust ja isegi hirmu oli neil pöördelistel päevadel palju.

    Kaks meenutust 20 aasta tagustest sündmustest (1)

    22/08/2011
    Täna varahommikul kakskümmend aastat tagasi, see oli 1991. aasta 19. augustil, levis maailmas kulutulena vapustav uudis: Moskvas on alanud riigipööre. Edu korral oleks see ettevõtmine paisanud kogu maailma nii umbes kümmekond aastat tagasi, perioodi, mil külm sõda oli saavutanud oma haripunkti. Õnneks sündmused siiski nii ei arenenud, ehkki ärevust ja isegi hirmu oli neil pöördelistel päevadel palju.

    Loe edasi...

  • Kui 10. mail 1928. aastal Laimjala valla Pahavalla küla Tooma perre teine laps sündis, võis isa Feodor rõõmustada, et ilmale tulnud poisslapsest saab kunagi talu ülevõtja. Oli ju Rüütlite peres varem olemas tütar Meery-Laine ning 30-hektarine koht tuli ju pojale edasi pärandada. Seda ei teadnud toona keegi aimata, et saatusel on poeg Arnoldiga hoopis teised plaanid ning et pisikesest karjapoisist saab kunagi hoopiski Eesti Vabariigi president.

    Arnold Rüütel – hingega kodusaare küljes (5)

    22/08/2011
    Kui 10. mail 1928. aastal Laimjala valla Pahavalla küla Tooma perre teine laps sündis, võis isa Feodor rõõmustada, et ilmale tulnud poisslapsest saab kunagi talu ülevõtja. Oli ju Rüütlite peres varem olemas tütar Meery-Laine ning 30-hektarine koht tuli ju pojale edasi pärandada. Seda ei teadnud toona keegi aimata, et saatusel on poeg Arnoldiga hoopis teised plaanid ning et pisikesest karjapoisist saab kunagi hoopiski Eesti Vabariigi president.

    Loe edasi...

  • Valjalas elav Enn Tomson, muhe ja särtsu täis vanahärra, kel homme jõuab kätte elutee 80. verstapost, on rohkem kui poolsada aastat akordioni mänginud. Muusikapisikuga on pereisa suutnud nakatada ka oma lapsed ja lapselapsed. Pannud nooti tundma koguni pere lemmiku, pisikese jahikoera Putini, kes hakkab akordioniviisidele kohe südamest kaasa uluma.

    Kuldsete kätega külapillimees Enn Tomson (2)

    22/08/2011
    Valjalas elav Enn Tomson, muhe ja särtsu täis vanahärra, kel homme jõuab kätte elutee 80. verstapost, on rohkem kui poolsada aastat akordioni mänginud. Muusikapisikuga on pereisa suutnud nakatada ka oma lapsed ja lapselapsed. Pannud nooti tundma koguni pere lemmiku, pisikese jahikoera Putini, kes hakkab akordioniviisidele kohe südamest kaasa uluma.

    Loe edasi...