Mustjala vallas asuvale Saaremaa Sadamale kaubaveokäitluse õiguse andmiseks vajalikud eeltööd ei läinud keskkonnaametis läbi, sest ametnike hinnangul olid uuringud puudulikult tehtud.
Keskkonnaamet otsustas “Saaremaa Sadama detailplaneeringuga kavandatava tegevuse keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi” heakiiduta jätta kolmel põhjusel. Esiteks ei vasta programmi koostanud ekspert nõuetele, programmi peaks täiendama ja selle avalikustamisel ei ole täidetud kõiki nõudeid.
KSH programm on vajalik, et kohalik omavalitsus saaks edasi menetleda sadama detailplaneeringut, mille eesmärk on ehitusõiguse määramine süvasadama alale tööstus- ja laohoonete ehitamiseks. Samuti teede ja kommunikatsioonide rajamiseks, mis võimaldaks sadamas sega- ja puistekauba käitlemist ning lisaks reisilaevadele ka kaubalaevade teenindamist.
Keskkonnaamet märgib programmi sisulistest puudustest rääkides, et selles peaks hindama ka puidu transpordi, käitlemise ja ladustamisega seotud mõjusid ja riske, ilmastiku ja lainetuse mõju sadamale ja lainemurdja vajalikkust. Keskkonnaameti hinnangul on KSH raames vaja hinnata, kas sadamat on ilma muulita üldse võimalik aasta ringi ekspluateerida vaatamata ilmastiku ja lainetuse mõjule.
Keskkonnaamet vaidleb vastu ka programmi ajakavale, mille kohaselt toimuks KSH aruande heakskiitmine enne detailplaneeringu kooskõlastamist ja avalikustamist. Ameti arvates peaksid planeering ja mõjuhinnangu aruanne olema avalikul väljapanekul koos.
Puudustena tuuakse veel välja, et Saaremaa sadama KSH vastutav ekspert Liis Sipelgas pole läbinud strateegilise planeerimise alast koolitust ja et KSH algatamisest pole kirjalikult teavitatud valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone.
Loading ...
Alati on halb kui võimalikke “vastaseid” õigel ajal, algetapis, ei kaasata. Selleks on üks sõna – hoolimatus. Samamoodi talitavad ka keskkonnaorganisatsioonid. Seega ühed patused mõlemad.
Uuringute korraldajal pole kompetentsi ja pühendumust. Sadam on vajalik eelkõige keskkonnaorganisatsioonidele:
1. Võimalik taastada ulatuslikud Natura 2000 alad (energiapuit)
2. Väheneb karjääride kaevandamishuvi, sest võimalus soodsamalt paremat teeehituskraami sisse tuua
Süvasadam peab kuuluma saarlastele
Oht on aga, et senine ehituskvaliteet ja võmalik asukoht polegi see kõige parem. Kuid sõltumatu hinnang on kättesaamatu.
Siin pole kohta varjamisel, ahnusel. Süvasadam on asi millega võiks Saremaa renessansi pöörata. Tark näeb võimalusi. Probleemide lahendamiseks, ennetamiseks on tehnoloogiad ja sõltumatu teadushinnang.
Kes kokutab?
koostanud ekspert ei vasta nõuetele siis tuleb kõigepealt teha ekperdile ekspertiis ja hinnata tema mõjusid keskkonnale-vot nii.tulemuste analüüs peaks lõpule jõudma kahe aasta pärast-kui kiirustada.
Keskonnaameti spetsialistid ei oska huntegi kokku lugeda, mis rääkida veel keskonnamõjude hindamisest. Artiklist sain mina aru vaid ühtmoodi- lihtsalt otsisti suvalisi põhjusi ja kõik. Oodatakse meelehead? See jube bürokraatia ajab südame pahaks!
olla rannast eemal.nasva sadam on nii rõve,rikub kogu ranniku.
…sada saarlast töötuks ja Nasva sadamas laevatootmine seisma. Laevu ei saa ju keset metsa toota? Aga vähemalt pole ” nii rôve”
milleks see kaubasadam?! rikkamaks saab seeläbi ehk paar juba niikuinii varakat inimest, tööjõud tuuakse sisse, kohalikele jääb solgutatud keskkond, lagunevad teed ja ohtlik liiklus. kas seda siis maksabki tahta?
Siiski on õigem sadam konserveerida.Kaubavedu sealtkaudu on absurdne – kaugel ja mida siis välja vedada? Kui välja midagigi vedada,siis on selleks ju sadam olemas.Mida nii kõvasti Saarel sissevedada? Transiit on kallis ja kilplala moodi.
Kruiisid? Jälle see tobe asukoht.Olen näinud neid “rahakaid” penskareid sealsamas võsas jalutamas,värsket õhku hingamas,lõket tegemas.Aga ärge nüüd hoogu minge!
Seniks tuleks leda üks nutikas eestvedaja.Vallas sellist meest pole.
Jja mida kaugemale Mustjala vallavalitsus-volikogu üritusest eemale hoiavad,seda kergem on leida mõistlik lahendus.
Mis Varese sadamast saab? Ämber ämbri otsa.
Sa oled ikka paras kadakate vahel äraeksinud lammas.
Mida siit välja vedada- no vaata natuke ringi puitu, turvast.
Milline sadam saaremaal olemas on ? Roomassaare mis seisab 5 kuud aastas kuna jää ei võimalda seal aastaringselt opereerida.
Kruiisi teema on muidugi algusest peale “mull” olnud.
“Kruiis algusest peale mull – Täpselt sama algusest peale saab olema nii turvas, kui puit ! Kellelgi lihtsalt oli selle ehitamisega seoses võimalus õigel ajal õiges kohas olla ja korralik rahanutsak sai selle olemise tasuks.
Ei pööra see sadam Saaremaa renessanssi ! Sealtkandi loodust saab rikkuma aga üksjagu.Olgem mõistlikud.
Või puitu ja turvast! Saaremaa puit, kehv nagu ta on, saab peagi otsa, saar paljaks laasitud, see tekitab klimaatilisi muudatusi, mille mõju ja ulatust on raske ette näha, aga hea see kohe kindlasti loodusele pole. Ja turvast? No tere ja tore, kohalikud elanikud küll turbatolmus püherdada ei taha selle nimel, et paar kolm Saaremaa mastaabis “rikkurit” kasumit teeniks. Sadam on algusest peale äpardunud idee ja aeg on seda lõpuks tunnistada ning jätta raha laristamine sadamas – mõõdutundetu elektrivalgustus, pidevad remonditööd jne. Saaremaa renessanss oleks Saaremaa puhas loodus ja ökoturism, kaasa arvatud ökotoodete kasvatamine ja kasutmanie spaades. Paraku mida rohkem selliseid soss-seppade poolt kokku käkitud sadamaid “arendatakase”, seda kaugemale renessanssist. Ja mõne puukaupmehe ja turba-kusti lalisemist kasumist ei maksa siin tõsiselt võtta. Töökohad? Isegi transasid pole tänapäeval vaja, tuuakse mandrilt kraanajuht ja kogu töökohandus. Loodan, et meri selle sadama lihtsalt vaikselt äära neelab.
See sadm on täiesti valesti ehitatud. Sadamakaid on ehitatud vaiadele, merelained pääsevad kai alt läbi sadama akvatooriumisse ja tekitavad seal suure lainetuse, mistõttu on sedamas lausa ohtlik silduda vüi kaiääres olla. Eriliselt nõme on aga selle sadama nimi- Saaremaa sadam. Sadama nimi peaks kajastama kohta, kus ta asub, mitte kandma aga Saaremaa nime. Kõik siinsed sadamad on mõningas mõttes Saaremaa sadamad.
Mille jaoks see sadam ikkagi rajati?Vaat,mõistlik seletus puudub ja seda pole ka kunagi olinud.
Alguses alustati,siis tuli pidur peale;kui Savisaar sai majandusministriks siis läks kümnete miljonite vette ja tee peale pildumine.Mäletan ühte,vist Maaleht,kus pildil kadunud H.Alt ja E.Kolter sadama asukohta seiramas.
Mis niiditõmbajad nemad selle lolluse juures olid?Oli teisigi väiksemaid ja suuremaid putukaid.
Mõni allveelaev saab siia küll hiilida,sest gaasitoru vajab kaitsmist.Rasputin võimalusi Eesti susimiseks mööda ei lase.
Kuhu sekkub Savipäts,sinna tekivad ka probleemid.