Moskva neiu Oksana tuli saarele lambaid lüpsma (5)

OKSANA: Kreeka filoloogiat õppiv moskvalanna on eesti keele kolme aastaga korralikult ära õppinud. Foto: Egon Ligi

“Ma olen ju linnapreili, aga mind võeti kohe omaks, nagu oleks vaheajal maale vanaema ja vanaisa juurde sõitnud,” ütles puhtas eesti keeles põline moskvalanna Oksana Vertman. Vene neiu käis Saaremaal mahetalus lambaid lüpsmas, juustu tegemas ja eesti keelt rääkimas.

Oksana on 21-aastane, elab Moskvas ja räägib meile soravas eesti keeles, kuidas ta augustikuu esimesed nädalad Tiiu ja Raivo Kauberi mahetalus veetis. Venelanna sattus Saaremaa mahetallu vabatahtlike programmi kaudu ning valis Saaremaa, et siin elavat sõbrannat külastada.
“Jäime Oksanaga väga rahule, ta oli väga aktiivne, lüpsis lambaid, tegi juustu – ei olnud ühtegi tööd, mille ta oleks ära põlanud,” lausus Uustalu peremees Raivo Kauber.

Oksana on küll linnapreili, ent sellest hoolimata sai ta talus oma sõnul hästi hakkama. “Kõik oli uus ja ebatavaline, aga mul oli väga mõnus ja hea,” jagas Oksana muljeid. “Olin muidugi aeglane ja siis läks asjadega kauem aega, aga kõik sain tehtud. Lambaid jälgida oli väga põnev.”
Kuidas üks Moskva tüdruk üldse Eestisse sattus või veel enam, selle väikese riigi keelt räägib, sellele on Oksanal väga lihtne põhjendus – tema vanaisa oli eestlane. “Praegu mul enam Eesti sugulasi ei ole, aga eesti keelt hakkasin kolm aastat tagasi õppima, mul on ju ikkagi Eesti juured,” rääkis Oksana, kelle põhieriala ülikoolis on kreeka filoloogia.

Näib, et kolm aastat on keele õppimiseks piisav aeg, sest Oksana eesti keel on peaaegu veatu ning kui kõrv parasjagu aktsenti tabada ei ürita, unub hetkeks äragi, et tegu on pesuehtsa venelannaga. Küll aga nentis Oksana ise, et eesti keel pole kergemate killast ning kõige rohkem tuleb pead murda grammatika ja kõnekeele kallal.

“Ma ei oska väga keeruliselt rääkida, ent üldiselt saan eesti keeles hakkama,” ütles ta. Kui küsisin Oksanalt, mis talle eesti keele juures kõige enam meeldib või siis veidrana näib, ei osanud ta esialgu vastatagi, sest kõik keeled on tema sõnul erinevad. Mõne hetke pärast lisas aga naerdes: “Mulle meeldivad väga sõnad “vihik” ja “õpik” ning üldse ik-lõpulised sõnad.”
Kas ta hakkab pärast ülikooli lõpetamist Moskvas eesti keelt õpetama või leiab oma keeleoskusele muud rakendust, ei osanud Oksana veel öelda, aga ütles end uskuvat, et selgeks saadud keelt saab ta kindlasti kasutada. “Mul on Moskvas sõpru, kellega koos keelt õppisin, ja üks neist näiteks õpetab ja tõlgib,” rääkis ta.