Vastab Viola Murd, päästeameti avalike suhete büroo juhataja.
Hetkel analüüsitakse olukorda ja otsitakse lahendusi, kuidas võimalikult paljudele elanikele piiratud eelarve juures võimalikult head teenust pakkuda.
On kriteeriumid, mille alusel analüüse tehakse, ehk vaatluse all on komandod, kus puudub elupäästevõimekus, piirkonnas elab vähem kui 5000 elanikku ning lähim riiklik komando asub vähem kui 30-minutilise kohalejõudmise kauguses.
Reageerimisaeg on muidugi alati suhteline, see sõltub ka teistest piirkonna samaaegsetest päästejuhtumitest ja ilmast, mis võivad sihtkohta jõudmist raskendada ja seetõttu kuluvat aega pikendada.
Hetkel on riiklikke päästekomandosid kokku 83, kellest 16-l ei ole olnud elupäästevõimekust ka varem, käesoleval aastal on neile lisandunud 27 komandot, kus elupäästevõimekus ajutiselt puudub, 40 komandol on elupäästevõimekus tagatud aasta ringi. Väiksemad komandod on ajutiselt ka sootuks suletud olnud.
Analüüsi eesmärk on välja töötada plaan, kuidas tagada olemasoleva eelarvega võimalikult suurele hulgale Eesti elanikkonnast võimalikult kvaliteetne ja kiire teenus. Analüüs valmib septembris.
Päästjate arvu oluliselt vähendada ei planeerita, plaan on liita ametikohad lähedal asuva komandoga või vaadata üle töökorraldus (kodused valved).
Lihte küsimus ja ümmargune vastus.
Muud vastust ei saa ka oodata avalike suhete büroo juhatjalt – tegu on ju elukutselise pressiesindaja/mainekjundaja/tõeväänajaga.
Mis asi on see “analüüsitakse olukorda ja otsitakse lahendusi, kuidas võimalikult paljudele elanikele piiratud eelarve juures võimalikult head teenust pakkuda”?
Sisult on tegu RISKIANALÜÜSIGA ühe siseturvalisuse “teenuse” tagaja vaatepunktist. Selline ümmargune “riskikommunikatsioon” ei asenda aga tegelikku riskianalüüsi, kui pidevat protsessi.
Kuidas tehti aga viimane ametlik “riskianalüüs” Saare Maakonnas?
Päästeamet kirjutas midagi valmis ja maavanem Toomas Kasemaa kirjutas alla. Nüüd olemegi olukorras, kus ametlikku riskianalüüs ei saa kasutada, kuna see on kirjutatud ühe siseturvalisuse “teenusepakkuja” poolt ühel ajahetkel ja nüüd on samal “teenusepakkujal” vaja põhjendada oma konkreetseid tegemisi uue “riskianalüüsi” kokkukirjutamise teel.
Kuidas tulnuks teha riskianalüüsi, sellest kirjutasin lühidalt aastaid tagasi kirjutiste ” Riskianalüüs: maakond ei pea kaua elektrita vastu” ja “Millal on häda käes?” kommentaariumites.
http://www.saartehaal.ee/?content=kommentaarid&artid=10517
http://www.saartehaal.ee/?content=kommentaarid&artid=10507
Miks ma nüüd kirjutan “tulnuks”, mitte “tuleks”?
Sest saarlasest siseminister Jüri Pihl keeras kõik eelnevate siseministrite riskianalüüsi määrused ja juhendid pea peale ning nüüd ei oma siseturvalisuse seisukohast enam tähtsust, kes saab Saare Maakonna maavanemaks – Pihl oskas kõik asjad “tööle panna” ülevalt alla (siseministri kabinetist) ja järgmised siseministrid seda võimu enam käest ei ole andnud. Isegi Päästeseaduse oskas ta täiesti pea peale keerata.
http://www.meiemaa.ee/?content=artiklid&artid=22052
http://www.meiemaa.ee/?content=artiklid&artid=23830
Politsei ja Piirivalve sandistamise vilju alles hakkame varsti nägema – siiani on mammutameti tõeväänajate PR meeskond “head” tööd teinud.
Päästeamet jäi talvel hätta Padaorus kriisi reguleerimisega, ainult siseminster Pomerants “kriisikommunikatsiooniks” tegi talle omast lolli nalja: “Olen süüdi, et lund sadas!”. Kevadel püüdis Päästeamet oma “mainet” päästa, asendades riskianalüüsi järjekordselt sisutu “riskikommunikatsiooniga” – hoiatas KÕIKI omavalitsusi üleujutusohu eest!
Kas olukord on lootusetu?
Ei, ei ole. Veel on eestis ka kaine mõistuse ilminguid, näiteks selle sama üleujutusohu suhtes tegeleb Keskkonnaministeeriumi veeosakond igapäevaselt üleujutusohu hindamisega, kasutades selleks teaduslikke meetodeid, mitte suhtekorraldajate soovitusi.
http://www.saartehaal.ee/?content=artiklid&artid=27104
Kokkuvõtteks: Kas päästekomandode kokkutõmbamine puudutab ka Saaremaad?
Hetkel saab asi olema nii, nagu sieminister ütleb. Vastavalt sellele, mida ta ütleb, tehakse ka analüüs tema ütlemise põhjenduseks.