Rannapiirkonna elulaad, kormoran, hüljes, ametnik…

Rannapiirkonna elulaad, kormoran, hüljes, ametnik…

 

Sirvisin oma varasemaid kalandusteemalisi kirjutisi – nii selle kui ka eelmise sajandi omi – ja nendes kanduvad korduvalt, aasta-aastalt edasi mõtlemapanevad märksõnad: MERERIIK, MEREMEES, KALUR, PERE, HARIDUS, MERENDUS- ja KALANDUSPOLIITIKA, KOMPETENTS, RANNAPIIRKONNA ELULAAD, KORMORAN, HÜLJES, AMETNIK, RAHA ja ABIRAHA.

Kahjuks on nende sõnadega seotud aruteluteemad kalandusringkondades jätkuvalt aktuaalsed, mis sellest, et seda temaatikat on aeg-ajalt käsitletud, aga seda eriti kajastada ei taheta. Ilmselgelt on kalandus üks teemadest, millesse peab süvenema, et seda üldse mõista, ja mis igaühele huvi ei paku ning mida teinekord ehk mõista ei tahetagi. Vahel on ajalehtedes nn nupukesi valede andmetega ja valesti tõlgendatud.

Iseenesest on heameel tõdeda, et kalanduse majandustegevus, sh rannakalandus on hakanud tänu Euroopa kalandusfondi toetustele hoogustuma. Loomulikult on see pikk ja aeganõudev protsess, enne kui tulemit näha saab. Toetused toetusteks, kuid kõige suurema panuse annavad kalanduse arengusse ettevõtlikud inimesed. Inimesed, kelle elulaad on lihtsalt oma kodu, merd ja kalapüüki armastada ning rasket tööd teha. Tahaks loota, et oleks piisavalt mõistvaid inimesi, kellest otseselt või kaudselt sõltub regionaalpoliitika majanduslikus mõttes, sh rannapiirkondade arendamine. Maa ja mere piiril elavad ja töötavad inimesed karmides ilmastikutingimustes, trotsides eluraskusi, kuid neil on lootus, et elu rannapiirkonnas hakkab paranemise märke ilmutama, eeskätt tänu euroabi võimalustele ja riigi toele.

Euroopa kalandusfondi rakenduskava meetme 4.1 “Kalanduspiirkondade säästev areng” rakendamine on Saare maakonnas olnud edukas. Meie kalanduspiirkonnale on 2009–2011 eraldatud igal aastal 12,9 miljonit krooni (kokku ~38,7 milj krooni e 2,473 miljonit eurot) ja sellest on 2,2 miljoni euro ulatuses MTÜ hindamiskomisjoni poolt heakskiidetud 34 projektitaotlust esitatud PRIA-le 2011. a 7. juuli seisuga. Nimetatud programmperiood on kestnud 2,5 aastat, mis tähendab, oleme täpselt poolel teel. EL on kuuldavasti lubanud toetada rannakalanduse arengut ka järgmisel programmperioodil 2014–2020.

2009. a toimus üks taotlusvoor, kus esitati kaheksa projektitaotlust, 2010. a viis taotlusvooru (taotlusi 12) ja sellel aastal on 1. juuli seisuga toimunud kaks taotlusvooru ning taotlusi esitatud juba 14. Loodame taotlejateringi laienemist.
Ükskõik kui kehvad on meres kalavarud või kui kõrge on kalurite vanus – kalapüük algab ikkagi sadamast ja lõpeb sadamas. MTÜ tegevusgrupi ülesanne on aidata luua võimalused kutselistele kaluritele töötada nüüdissaegsetes, nõuetele vastavates ja keskkonnasõbralikes sadamates.

Käesoleva EKF-i programmperioodi finantsplaanis planeeritud summa 1,631 miljonit eurot on väikekalasadamate rekonstrueerimiseks täies ulatuses juba esimeses tegevussuunas kasutatud. Teistes tegevussuundades on sellel aastal kasutamata kokku veel umbes 200 000 eurot.
Kui suudaksime kalandusfondi abil aastaks 2020 maakonnas korda teha igas vallas vähemalt ühe väikekalasadama, siis võib vist küll öelda, et meie rannapiirkondades on loodud võimalused rannakalanduse mitmekülgsemaks arendamiseks ja rannakülad muutuksid elujõulisemaks.
 
Kala vähesuse korral peab iga kalur ise nuputama, kuidas püütud kala väärindades oma sissetulekut suurendada. Hetkel on kutselistel kaluritel loodud kalandusfondi abiga peaaegu kõik võimalused oma tegevuse mitmekesistamiseks. Iga kalur peab ainult tahtma iseendas üles leida need soovid ja anded, mis võiksid talle ja ta perele kasu tuua, mida oma kodukohas arendama hakata. Kadedusest ja teiste ettevõtlike taotlejate imetlemisest ei piisa selleks, et Euroopa Liidu toetusraha ka sinu õuele jõuaks. Tuleb olla aktiivne, kuniks raha jätkub.

Arengustrateegia 2009–2011 vajab muudatusi

Kuna elu on pidevas muutumises, siis vajab ka meie MTÜ arengustrateegia 2009–2013 muudatusi ja EKF-i meetme 4.1 viie tegevussuuna finantsplaan vajab korrigeerimist.
Saaremaa kalanduspiirkonna arengustrateegia muudatuste ettepanekute arutelu toimus 9. juulil Orissaares, millele eelnes eelmise ja praeguse juhatuse laiendatud koosolek. Jõuti järeldusele, et MTÜ Saarte Kalandus arengustrateegia 2009–2013 rakenduskavas on vaja teha muudatusi juba sel sügisel üldkoosolekul. (Selgituseks peab ütlema, et Euroopa kalandusfondi 2007–2013 rakenduskava meetme 4.1 “Kalanduspiirkondade säästev areng” määrust on ajakohastatud ja muudetud kahel korral – 2010. aasta mais ja tänavu märtsis –, mis osaliselt on ajendiks ka meie arengustrateegia muudatustele.)

Kaluritepäeva on ikka peetud juulikuu teisel nädalavahetusel ja seepärast olid ka sel aastal kõik Saare maakonna kalamehed oodatud ja kutsutud pärast arengustrateegia arutelu ühisüritusele, kus nauditi Salme vallateatri etendust. Arutelu jätkus töögruppides, degusteeriti maitsvat kalatoitu, korraldati ajaloohõnguline kalandusalane viktoriin ja päevakohaseid võistlusmänge. Väike vihmasabin ei seganud ega rikkunud sadakonna kohaletulnu meeleolu.

Igapäevatöös tegeldakse jätkuvalt kalanduspiirkonnale omaste probleemidega, nende lahendamisega. Teeme pidevat koostööd PÕM-i, PRIA ja kalandusvõrgustiku ametnikega ning suhtleme teiste kalanduspiirkondadega. Tunneme rõõmu MTÜ liikmete tegemistest. Kaugel pole ka aeg, kus hakkame välja töötama kalanduspiirkonna arengustrateegiat aastateks 2014–2020.

Saare maakonna kalurite eestvõttel on tegelema hakatud kormoranide arvukuse ohjeldamisega KIK-i kaheaastase projekti toel, mis hõlmab teadlaste soovitusel nelja maakonda. Maikuus õlitasid kalurid koos keskkonnaameti spetsialistidega kaheksas kormoranikoloonias ligikaudu kolm tuhat pesa ja juunikuus tehti järelkontrolli. Praegu tehakse esialgseid kokkuvõtteid ja sügisel toimub kormorani töögrupi seminar, kus arutatakse järgmise aasta tegevusplaani.

Kõik kalanduspiirkonnad püüavad jätkuvalt ametnikele argumenteeritult selgeks teha, et hallhüljeste arvukust on vaja ohjeldada. Millal konsensusele jõutakse, pole teada, aga üritama peab.
Merenädala raames oli ka Saaremaa kalanduspiirkonna ajaloos suur sündmus – avati maakonna esimene väikekalasadam, mis rekonstrueeritud Euroopa kalandusfondi toetuse abil. 6. augustil korraldas Salme vallavalitsus väga mõnusa ja meeldejääva teemakohase ürituse Salme jõesadama avamise puhul.

Kaheetapilised rekonstrueerimistööd jätkuvad veel viies väikekalasadamas.
Ja veel! 15.–18. augustini (18. augustil kella 15-ni) võtame MTÜ büroos Rohu 5 Kuressaares vastu kolmanda taotlusvooru projektitoetuste dokumente.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 50 korda, sh täna 1)