Ivar Mägisto eksliibrised Muhu muuseumis

Muhu muuseumis on septembri lõpuni võimalik vaadata ühe rootsi ja prantsuse juurtega hiidlasest Muhu patrioodi eksliibriste näitust. Täpsemalt on siis tegemist Ivar Mägisto (Muda) isiknäitusega, mis pakub kindlasti põnevat vaatamist nii muhulastele kui ka saare külalistele, eriti aga neile, kelle jaoks inimesed või asutused, kellele-millele eksliibrised joonistatud, midagi ütlevad.

Ivar Mägisto sündis Tallinnas 12.11.1933. Meremehest isa oli Vabadusristi kavaler ja sai Emmaste mõisasüdamest talu. 1944. aasta märtsipommitamise järel jäi pere ilma oma majadest ja ema ametikorterist, mistõttu kogu pere asus Muhu saarele Igakülasse. Juba 1943. aastal veetis poiss suve Igakülas, kuna Ivari isa vend oli abiellunud Igaküla Jaani-Andruse peretütre Nelliga. 3. augustil 1944 üritas Mägisto pere koos 42 teise põgenikuga Ivari isa mootorpaadis Rootsi põgeneda.

Seaninalt alanud reis lõppes 5. augustil, kui sakslased põgenikud vahetult enne Stockholmi skääre kinni pidasid.
Naised ja lapsed pääsesid läbi vanglate koju, mehed mitte. Ivari isa uppus 9. mail 1945 Läänemerre.

Südamelähedane Piiri

Ivar ja ema tulid tagasi Muhusse, kus ema sai Piiril kooliteenija koha. Igaküla ja Piiri on seega Mägistole ka kõige südamelähedasemad ja nende külade käekäik tegi talle ilmselt surmani muret ja meelehärmi.
1997. aastal hindas ta Igaküla olukorda järgmiselt:
“… mis alles on jäänud – ainult kuues majas elavad inimesed. Külas ei ole ühtegi noort. Paari aasta pärast võib selle küla lugeda surnuks.” Õnneks ei olnud tal siiski õigus. Küla elab edasi.
Ivari koolitee, mis oli alanud Tallinna 22. algkoolis, jätkus Piiril kuni 1949. aastani.

Eksliibristega hakkas mees tõsisemalt tegelema pärast seda, kui tervis ei lubanud 80. aastatel enam palgatööl käia. 1982. aastast pärineb eksliibristekogumik “Linoolinoaga Muhu pinda sonkimas” ja 1986. aastast linoollõikes eksliibriseid klassikaaslastele kunagisest Muhu keskkoolist. Sealt saigi muhulastele pühendatud sari alguse, mis Muhu muuseumisse on jõudnud 14 köites.

Mägisto on teinud eksliibriseid ka sulejoonistena ja kõrgtrükis klišeedelt paljundades.
Trükikoja kasutamine oli nõukogude ajal keeruline. Eeskiri nägi ette, et tsensorile peab kinnitamiseks esitama kaks identset kavandit. Kuna Mägisto ei olnud võimeline kaht identset kompositsiooni tegema, siis puudus tal ametlikult ka trükikoja kasutamise võimalus.

4481 eksliibrist

Sellest hoolimata oli ta 1999. aastaks teinud 4481 eksliibrist. Need on koondatud temaatilisteks kogumikeks, mis kannavad üldpealkirja “Ühelt poolt on Suur ja teiselt Väike väin”.
Kogumikud on jagatud alateemadeks. Alateema “Etniline Muhumaa” on Mägisto pühendanud eelkõige oma kunagistele koduküladele: Igakülale, Piirile ja Linnusele. Eessõnas toonitab autor, et on eriliselt tänulik tema perele Muhus osutatud vastutulelikkuse eest, öeldes: “Iialgi ei unusta ma Igaküla Antsu-Mihkli ja Oeldu, Linnuse Vana-Tooma ja Kuusiku, Koguva Saadu, Laheküla Lepiku ning Nautse Koolielu rahvast abi eest rasketel aastatel.”

Muhulastele pühendatud eksliibristega hakkas Mägisto pidevalt tegelema 90. aastatel. Esialgu pühendas ta neid oma sõpradele. Aja jooksul kogunes neid nii palju, et neid sai koondada kaante vahele.

Tõeline Muhu patrioot

Ivar Mägisto oli Tallinna muhulaste seltsi asutajaid ning üks osa eksliibristest on pühendatud seltsi liikmetele ja tegevusele.
Oma kogumiku sai Muhu keskkool, kõigil Muhu küladel on Mägisto kujundatud vapp-eksliibris. Mägisto ise lootis, et neid kasutatakse kunagi külaviitadel.
Paljudele muhulastele on kujundatud mitu eksliibrist ehk raamatuviitasid. Eksliibriseid on tehtud ka Muhu lasteaiale, muuseumile, kolhoosidele, vallavalitsusele, volikogule ja selle liikmetele.

Üldiselt on eksliibrised saanud elavad inimesed, kuid neid on pühendatud ka ajaloolistele isikutele ja juba surnud muhulastele. Kohati on kunstnik saanud ideid postkaartidelt, moekunstnikelt, raamatuillustratsioonidest.
Kahjuks ei saa enam küsida, miks Artemi Kesküla mälestuseksliibrisel on Siluetist pärit mannekeeni poolportree ja Peeter Oljanoi omal Muhu pätid.
Muhu muuseumile pühendatud sarjas on kasutatud mitmesugust talu tarbevara. Kummalisel kombel on ka 1948. aastal surnud preester Vassili Raaveli eksliibrisel põllurull.

Mägisto on ise öelnud, et tema eksliibrised ei pretendeeri “… täpsusele, valmistamise meisterlikkusele ega ka andmeõigsusele”.
Eksliibrisel on kujutatud ka Muhust kaugemaid paiku: Kuressaare linnust, Tallinna, Tartut, Moskvat ja Istanbuli. Autor on lisanud ka ladinakeelseid sententse. Omaette teema on sõpradele tähtpäevadeks kujundatud pöördumised.

Eda Maripuu

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 46 korda, sh täna 1)