Eesti koostab tegevuskava taimekaitsevahendite mõistlikumaks kasutamiseks

Tulenevalt Euroopa Liidu nõuetest on põllumajandusministeeriumis koostamisel taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava, mis käsitleb taimekaitsevahendite mõistlikku kasutamist.

Põllumajandusministeeriumi taimetervise osakonna taimekaitse büroo juhataja Evelin Hillep ütles Saarte Häälele, et taimekaitsemürkide puhul ei ole eesmärgiks olemasolevate kasutusnormide vähendamine, vaid ennekõike nende mõistlik kasutamine. “Et põllumehed pritsiksid vaid siis, kui seda tõesti vaja on. Mitte nii, et me jõuame pritsimiskordade arvult Lääne-Euroopale järele,” selgitas Evelin Hillop, kes on põldudel käies täheldanud, et põllumehed kipuvad pisut liiga palju mürke kasutama.
Tegevuskavas määratakse kindlaks põllukultuurid, tegevusalad ja piirkonnad, mille puhul taimekaitsevahendite kasutamisest tulenevad ohud on suuremad.

Büroojuhataja sõnul on tulevikus plaanis luua putukate ja haiguste seiresüsteem, nagu see nõukogude ajal toimis. Siis saavad põllumehed tõrje tegemisel aluseks võtta seiresüsteemi info ja mitte pritsida igaks juhuks niisama, rääkis Hillop, kelle sõnul praegu üle-eestiline andmete kogumine kahjurite ja taimehaiguste kohta Eestis puudub.
Põhiline taimekahjustajate tuvastamine toimub Eestis praegu lihtsa visuaalse vaatluse teel. Plaanipäraselt teevad tõrjet keskmisest sagedamini kartuli- ja (tõenäoliselt) köögiviljakasvatajad ning suurema külvipinnaga tootjad, sagedamini Põhja-Eestis.

Eesti maaviljeluse instituudi juures töötab taimekaitsealane arvutinõuandesüsteem I-Taimekaitse, mis aitab välja arvutada erinevate umbrohtude tõrjumiseks vajaliku optimaalse mürgikoguse. Paraku näitas uuring, et vaid 1/5 põllumeestest on sellest programmist teadlik ja neistki on seda kasutanud vähem kui pooled.
I-Taimekaitse võimaldab optimeerida taimekaitsetöid just konkreetse olukorra ja probleemi lahendamiseks ning ajastada taimekaitsetööd täpselt vajalikuks momendiks. Põldkatsete tulemuste põhjal võib tõdeda, et soodsates tingimustes võivad vajalikud kulunormid moodustada vaid 20–30% taimekaitsevahendi tootja soovitatust, samal ajal kui enamsaak säilib samas mahus. Seni on Eesti erinevates piirkondades korraldatud põldkatsetes parimaid tulemusi andnud nisu seenhaiguste tõrje ja umbrohutõrje suviodrapõllul.

2012. aastal valmiv taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava käsitleb taimekaitsevahendite kasutamist ka koduaedades ja mittepõllumajandusaladel, näiteks golfiväljakutel, aga ka lasteaedades, kus umbrohtude tõrjeks on mürke kasutatud.
Viimastel aastatel läbi viidud uuringud näitavad, et enamik taimekaitsevahendite kasutajaist on teadlikud ohtudest ja järgivad hoolsalt nende kasutamise nõudeid. Vaid haljastajate seas leidus kasutajaid, kes mürgi kanalisatsiooni kallasid. Õnneks oli siin tegemist väikeste ainekogustega.

Taimekaitsevahendite kasutamine mõjutab otseselt põhja- ja pinnavee ning mulla ja bioloogilise mitmekesisuse seisukorda.
Taimekaitsevahendite kasutamise kõrgperiood Eesti põllumajanduses oli 1981–1989, mil keemilist taimekaitset tehti 50–75 protsendil põllukultuuride külvipinnast. 1990. aastal vähenes taimekaitsevahendite kasutamine seoses põllumajanduse madalseisuga järsult, kuid edaspidi on areng olnud jälle vastupidine. Kui 1995. aastal kasutati Eestis ligi 204 tonni taimekaitsevahendeid, siis 2008. aastal kulus mürke juba 1320 tonni.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 52 korda, sh täna 1)