Angerjas on Eesti vetest kadumas (1)

Euroopa angerjad on viimase 20 aastaga sattunud väljasuremisohtu ning ekspertide sõnul ei ole ka senised rahvusvahelised regulatsioonid aidanud angerjate kadumist peatada.

Suvisest angerjapüügist võib varsti saada vanema põlvkonna ilus lapsepõlvemälestus, sest Euroopa angerjapopulatsioon on viimase 20 aastaga drastiliselt vähenenud, mõne hinnangu kohaselt kuni 99%. Põhjusi on mitu ning neist paljud on inimtekkelised, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Üks põhjus on kindlasti elupaikade vähenemine, jõgede tammitamine ning elupaikade kvaliteedi muutumine. “Aga viimaste aastakümnete jooksul on tulnud juurde üks tegur – nimelt Hispaania ja Prantsusmaa rannikust mööduvate klaasangerjate püüdmine ja eksportimine Hiinasse, kus nad üles kasvatatakse ja siis Jaapanisse viiakse,” selgitas Washingtoni konventsiooni Eesti teaduskomitee esimees Tiit Maran.

Euroopa Liit on probleemi tõsidust mõistnud ning praegu tohib angerjat püüda vaid riigisiseseks tarbimiseks, nende eksportimine on keelatud. Ometi ei ole see angerjate kadumist peatanud. “See on väga lühikest aega toiminud, aga angerjate arvukuse taastamine võib võtta aastakümneid või sadu. Ja isegi need meetmed, mida praegu Euroopa Liit üritab rakendada, ei toimi, sest olukord on palju hullemaks läinud. Nii et meetmeid tuleks tegelikult märkimisväärselt rangemaks viia,” rääkis Maran.

Ka Eestis püütakse angerjaid täna umbes kümme korda vähem kui 20 aasta eest ning needki on peamiselt asustatud angerjad ehk angerjad, kes on siia toodud mujalt Euroopast. Euroopa Liidu reeglite järgi peab umbes kaks kolmandikku asustatud angerjatest rändesse jõudma.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 24 korda, sh täna 1)