Pärast impeeriumi lagunemist

Järgmisel nädalal möödub 20 aastat augustiputšist, sündmusest, mis tõi kaasa meie riigi taassünni ja mis lõppkokkuvõttes viis Nõukogude Liidu lõpliku lagunemiseni 1991. aasta jõulupühade ajal. Täna ja paaril järgneval laupäeval toome lugejaini lühiülevaate kõigist Nõukogude impeeriumi ülemvõimu alla kuulunud 15 liiduvabariigist (nende hulka kuulus ka Eesti). Vaatleme, milline on olnud nende areng viimase kahe aastakümne vältel ja milline on hetkeolukord.
Kõik andmed on võetud välisajakirjanduses ilmunud materjalidest.

VENEMAA

Praegune liider: president Dmitri Medvedev.
Vabaduse aste: mitte vaba riik (vastavalt Freedom House’i reitingule).
Ajalugu: Spetsialistide hinnanguil oli esimene aastakümme pärast kommunismi kokkuvarisemist kunagise Nõukogude impeeriumi südame (nii nimetati Venemaad omal ajal) jaoks nii hea kui ka halb aeg. Hea ses mõttes, et see oli enneolematu poliitilise vabaduse aeg, samas valitses aga majanduslik kaos, vohasid korruptsioon ja kuritegevus, tekkis uus oligarhide klass ja levisid separatistlikud meeleolud, mis lõppkokkuvõttes tõid endaga kaasa julma sõja Põhja-Kaukaasias.

Kui president Boriss Jeltsin määras 1999. aastal peaministriks KGB endise töötaja Vladimir Putini (muide, sobivat kandidaati otsis Jeltsin 1990. aastate lõpul kaua aega), oli kohe selge, et just sellest mehest saab ka tema järglane.
Tookord arvasid paljud, et riik areneb edasi enam-vähem sama teed. Nii aga ei läinud. Peagi hakkas Putin oligarhe ohjeldama, pistes trellide taha naftamagnaat Mihhail Hodorkovski. See juhtus kohe, kui viimane hakkas ilmutama oma poliitilisi ambitsioone.

Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.
Telli Saarte Hääl internetist!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 10 korda, sh täna 1)