Kolm noort ajakirjanikku: iidol, seenereporter ja Võsapets

Kolm noort ajakirjanikku: iidol, seenereporter ja Võsapets

 

Kolm nädalat tagasi visati mind pea ees vette – ajalehte juhtima. Inimesed puhkavad ja keegi peab ju lehe kokku panema. Ei saa öelda, et ma üleliia rõõmus oleks olnud. Mitte et mul poleks olnud head toimetust. Oli küll. Kuid oli ka kolm suvereporterit. Kuna ise olin just puhkuselt tulnud, siis eriti ma neist midagi ei teadnud. Ajakirjanikuhakatisi on olnud igasuguseid. Pärast kolme nädalat aga ütleks neile, et ma läheks teiega luurele või lugu tegema iga kell. Nüüd lähete teie minema ja mina jälle puhkusele. Ning loodetavasti järgmisel aastal näeme. See on minu sõnum. Aga nüüd las räägivad need Tartu ülikooli tudengid suu puhtaks.

HENDRIK KUUSK

Olen siin käinud kolm suve ja kui Saarte Hääl ei pakuks head seltskonda, eneseteostust ja pelmeeniostu raha, siis ilmselt ei oleks tagasi tulnud.
Ülikoolis elame ideaalses maailmas. Iga lugu on pikalt ette valmistatud, iga sõna, lause, mõttearendus läbi mõeldud ja selle kasutamine mingi teooriaga põhjendatud. Igapäevases töös ei ole see kahjuks võimalik. Sageli tuleb võtta parim, mis etteantud ajaga teha annab. See ei tähenda, et teeks asju poolikult, lihtsalt teinekord pole paremini võimalik – ülikoolis on aga alati paremini võimalik.

Väga imelik on inimeste käest imelikke asju küsida. Mart Laari käest on imelik küsida, kas ta kass kadus Saaremaal ära ja kas loom leiti üles. Tegelikult on kõik lähenemise küsimus. Kuidas enda jaoks küsimuse püstitad ja kuidas seda esitad. Noored ajakirjanikud tavaliselt kardavad helistada, eriti mingi konflikti puhul. See on enda jaoks tekitatud hirm, tegelikult kardab teine inimene ajakirjanikku reeglina rohkem kui ajakirjanik teda.

Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.
Telli Saarte Hääl internetist

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 14 korda, sh täna 1)