Aivar Sõrm: hetkel kandideerin perepea kohale (2)

AIVAR JA MERI: Need kuuluvad kokku. Kui pankuritöö vahel üle viskas, põgenes mees merele, et üksi olla. Seekord oli Aivaril õnne – haug kaalus üle 6 kg. Foto: erakogu

Kui Aivar Sõrm (55) alles noor pankur oli, ostis ta ajaleheputkast Eesti Ekspressi. Ostis kohe mitu tükki, kolleegidele ka. Putka kõrval seisis väike ajalehepoiss. Vaatas ja vaatas ning lõpuks tihkas küsida: “Onu, kas sina müüd ka tänaval ajalehti?”
“Ei veel, aga pea seegi aeg ei tule,” vastanud Aivar poisile toona. Ja nüüd on see aeg käes – Sõrm on töötu mees. Ütleb, et pakkumisi on talle tehtud, kuid hetkel kandideerib ta vaid perepea kohale. Konkurss on kõva, seda kohta himustavad ka abikaasa Merike ja pere neljajalgne lemmik Morten.

“Olen juba täitsa suur poiss, aga ma ei tea ikka veel, mis mees ma olen,” alustab Aivar. “Olen olnud musta töö tegija, ametnik, juht… Kui ma praegu järele mõtlen, siis kõige rohkem olen oma olemuselt ikkagi õpetaja. Vaata, need, kes ise õppida ei viitsi, kipuvad ju teisi õpetama.”
Niisiis õpetaja nagu tema isa Aleksander Sõrm ehk Sõrme Sass. Nii me teda, väga lugupeetud ajalooõpetajat, toonases Kingissepa keskkoolis kutsusime. Ent targa mehe ja väga hea jutuvestjana tõmmati mees koolist ära ja “istutati” parteitööle.

Kui Aivar sündis, elasid vanemad veel Kingissepa linnas. Kuna kõik tema lapsepõlvesuved möödusid aga Muhu maakodus ning ka hiljem, juba täismehena tuli seal alalõpmata vanematel abiks käia, siis peab Aivar ise end rahvuselt muhulaseks. Mandrimaal elades ja praamiga saarde sõites tundunud talle alati juba Kuivastus, et nüüd on ta kodus.

Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.
Telli Saarte Hääl internetist