Staažikad õed asuvad sügisest koolipinki nühkima (6)

PEATNE TUDENG KERSTI KESKÜLL TILGASÜSTEEMI TÄITMAS: Intensiivraviõena töötaval Kerstil on õestaaži 20 aastat. Sügisest alustab ta koos 29 Saaremaa medõega rakenduskõrghariduse omandamist. Foto: Egon Ligi

Sellest sügisest saab Kuressaares esimest korda kõrgharitud meditsiiniõeks õppida. Tarkust taga nõudma lähevad peamiselt Kuressaare haigla õed, kellest mõnel on staaži juba kakskümmend aastat. Õed loodavad juurde saada teadmisi paberimajandusest, aga end ka meditsiiniliselt harida.

Tallinna tervishoiu kõrgkool alustab sellest sügisest Saaremaal kutseharidusega meditsiiniõdede tasemeõppega, mis tähendab et õed lõpetavad rakenduskõrghariduse diplomiga. “Kunagi oli suurem rõhk just praktikal, nüüd saame rohkem teadmisi õendusplaanide ja paberimajanduse kohta. Aga kindlasti kordame üle ka meditsiini,” rääkis sügisest kooli minev Kuressaare haigla anesteesia-intensiivravi õde Kersti Kesküll.

Kokku loodi Kuressaares 20 riigieelarvelist ja 10 riigieelarvevälist kohta, mis kõik on nüüdseks täidetud. “Algul oli väike kahtlus, kas rühma ikka täis saame, ent umbes kuu ajaga laekus 40 avaldust, mis tähendab, et riigieelarveliste kohtade konkurss oli kaks kandidaati ühele kohale,” ütles Tallinna tervishoiu kõrgkooli õenduse õppetooli juhataja Kristi Puusepp. Veel rõhutas ta, et kandidaadid olid väga võrdsed ning Saaremaa medõdede tase on hea.

Töökogemus enne diplomit

Riigi rahastatud kohtadel hakkavad õppima vaid Saaremaa õed. Kuressaare haigla juht Viktor Sarapuu ütles, et paljudel sügisel alustavatest “tudengitest” on pikk tööstaaž ning väga korralik ja soliidne kogemustebaas, ent rakenduskõrghariduse omandamine on kindlasti hea ja vajalik. “Süsteem oli varem teine. Enne keskkooli mindi juba meditsiinikooli, osa läks pärast keskkooli. Need, kes tookord õeks õppima läksid, neil puudus vaheetapp. Nüüd saavad nad kindlasti uusi teadmisi,” selgitas Sarapuu.

Võimalus õppida Kuressaares võimaldab õdedel koolis käia töö kõrvalt, mis on ka üks peamisi põhjusi, miks tervishoiu kõrgkool tasemeõppe siin korraldab. Õenduse õppetooli juhataja Puusepp rääkis, kuidas ta näeb iga päev, kui raske on tasemeõppes õppijatel jagada oma aega õppimise, täiskoormusega töö ja pere vahel, ning veel raskem on haridust omandada kaugemal, rääkimata kulutustest sõidule ja elamisele Tallinnas. Kui õpe on siinsamas, muutuvad paljud probleemid väiksemaks. “Meie õppejõud on harjunud sõitma, sest õpe toimub ka mujal,” sõnas Puusepp.

Võib jääda ühekordseks projektiks

Sellise tasemeõppe jätkumise edasine võimalikkus oleneb peamiselt kahest asjaolust – riiklikust koolitustellimusest ja kohapealsest vajadusest. Siiski leidis Puusepp, et kahe kursuse korraga õppimine oleks korralduslikult raske tööandjatele ja keeruline ka õppejõududele. Seega saab järgmise kursuse potentsiaalist rääkida siis, kui sügisesed alustajad kahe aasta pärast lõpetavad. Küll aga ei välistanud ta võimalust, et Saaremaal veel mõni muu õppekava avatakse.

Kuigi Kuressaare haiglas praegu õdedest puudust ei ole, peavad nii Sarapuu kui ka Puusepp õendusõpet väga vajalikuks. “Häid ja hoolitsevaid õdesid on alati vaja. Seda enam, et seoses rahvastiku vananemisega suureneb vajadus õendusteenuse järele iga aastaga,” ütles Puusepp.