Maapoodide müüjatel tuleb olla ka postitöötaja (9)

Maapoodide müüjatel tuleb olla ka postitöötaja

POOD-POSTIPUNKT: Nii mõneski maapiirkonnas on kaupluse uksel Eesti Posti silt, mis viitab sellele, et sealt saab teele saata ka postipakke või maksta arveid. Foto: Egon Ligi

Väikestele maapoodidele lisandus hiljuti lisakohustus tegeleda ka postiteenuste osutamisega.

Ühe Saaremaal asuva maapoe müüjanna rääkis Saarte Häälele, et muu müügitöö kõrvalt postiteenustega tegelemine tekitab poes parajalt segadust. “Lett on väike, on üks kassa ja järjekorrad venivad pikaks,” sõnas ta. Müüjad pole neile sülle sadanud lisatöö üle kuigi õnnelikud, sest tööd on palju ja palgalisa see ajakirjanikega kõnelenud müüja sõnul ei too.

“Vanasti olid eraldi koolitatud postitöötajad. Meile on see töö võõras,” nentis ta. Müüjanna sõnul tuleb neil teha kõike, mida postkontorites tavaliselt tehakse: pakke pakkida, ajakirjanduse tellimusi ja makseid vormistada jne. “Vahel tuleb täitsa suuri pakke kaaluda ja ega järjekorras olevad kliendid sellega rahul pole, kui see aega võtab,” tähendas ta. Teise väikepoe müüja möönis samas, et päris nii hull vähemalt nende poes olukord ei ole, sest hetkel on süsteem n-ö katsetamise staadiumis ning palgalisa hakkavat müüjad siiski teenima.

Postifirma: poes on mugavam

Saaremaa tarbijate ühistu juhatuse liige Tiit Saaremäel selgitas, et postiteenuste osutamine kolis maapoodidesse erinevatel aegadel, sõltuvalt sellest, millal kuskil parasjagu postkontor suleti. Eraldi postiga tegelevat inimest tema sõnul poodidesse plaanis palgata ei ole. “Ma arvan nii, et las see postiteenus natukene aega töötab ja siis vaatame, mis me sellest asjast arvame,” sõnas Saaremäel. Lisatöö ja -palga kohta ütles Saaremäel, et see pole küsimus, mida ajalehes valgustada.

AS-i Eesti Post kommunikatsioonijuhi Inge Suderi sõnul suletakse postkontoreid vaid juhul, kui kliendid on harjunud teenust tarbima muudes kohtades ning just seepärast kolivad paljud postkontorid ümber näiteks kaubanduskeskustesse. “See on inimesele palju mugavam, sest ühes keskuses saab toidu ostmise kõrvalt ka kõik muud vajalikud asjad ära ajada, ei pea spetsiaal-selt eraldi postkontorisse minema,” tähendas ta. Et rahvas kaubanduskeskustes asuvate postkontoritega juba harjuma hakkab ja mõtet omaks võtmas on, näitab Suderi sõnul see, et seal on käibed tunduvalt suuremad.

Vastutus postifirmal

Inge Suderi sõnul on nad alles viimasel ajal muu Euroopa eeskujul leidnud endale maakohtades lepingupartnereid – nii mandril kui ka saartel –, kes postiteenust osutavad. “See tähendab seda, et kuigi mõnes pisemas paigas otseselt postkontorit enam ei ole, osutatakse postiteenust näiteks tarbijate ühistute kauplustes, mis on Eesti Postiga vastava lepingu sõlminud,” selgitas Suder.

Partneri valikul arvestab postifirma aga kohalike olude ja võimalustega. “Kas ja millised postkontorid antakse üle partneritele, sõltub võimaliku partneri huvist ja võimalustest,” nentis ta. Vastutus postiteenuse osutamise eest jääb seejuures ikkagi postifirmale.
Saare maakonnas on postifirmal ühtekokku kuus niinimetatud frantsiisikontorit, mis asuvad just kohalikes toidukauplustes – Lümandas, Laimjalas, Kaalis, Astes, Tornimäel ja Ruhnus.


Tuleb tegeleda ka taaraga

Mõnel pool tuleb müüjatel oma töö kõrvalt tegeleda ka taaraautomaadi tühjendamisega. Pärast taaraautomaatide ülespanekut on Saarte Häälega rääkinud väikepoe püsikliendi sõnul müüjate tööpäevad rasked. Seda eriti suvel, kui poes käib palju rahvast ning müümise vahepeal tuleb tihti tormata taaraautomaati tühjendama. Samal ajal tuleb rahval poes lihtsalt oodata.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 47 korda, sh täna 1)