Päike on juba kõrgel, kui sammud hommikusele tururingile sean. See siin pole Londoni lihaturg, kus restoranide varustajad hommikul neljast platsis ja üheksa ajal lihunikud põlled juba nurka viskavad. See pole ka idamaade ööturg, mis alles pimeduse ja jaheduse saabudes end keset linna sõiduteed lärmakalt kaubeldes sisse seab ja kogu tänava liikluse halvab. Kuressaare turg alustab oma kauplemispäeva hilja, kuid lõpetab see-eest vara. Nii on siin kombeks.
Turust ei tee turgu kellaajad, vaid pakutav kaup, kauplejad ja kauplemine. Ideaalses kohas asuv Kuressaare turg pole hetkel väga atraktiivne paik. Kui pessimismist tiivustatud külastaja sinna satub, siis on võimalik see ühe hingetõmbega läbi jalutada, nähes vaid räämas lette ja Poola hilpe. Ainukeseks meluks võib osutuda Vaekoja tagaukse juures suitsetava köögipersonali tegevus.
Kui turist jõuab turule jalgsi, siis paljud sisseoste tegevad inimesed tahaksid sõita kohale autoga. Siin on turu esimene vajakajääk. Olles tiirutanud ja lootusetult parkimiskohta otsinud, tuleb meelde võrdlus Tallinna keskturuga. Mis asub küll tasulise parkimise tsoonis, kuid turu väravas on seal pool tundi parkimist tasuta. See on piisav aeg, et teha oma sisseostud ja vabastada koht järgmisele. Kui aga turul või selle lähikonnas töötavad inimesed hommikul oma autodele parimad parkimiskohad kogu päevaks ära võtavad, siis pole kartulimüüjal mõtet imestada äri kiratsemise üle. Otsi lolli, kes tahab ostetud kartulikotiga oma kaugele pargitud auto juurde vantsida!
Lettidel pakutav kohalike saaduste valik on hea, aga komplekssete lahenduste, omatoodangu ja ümberkaudsete regioonide kaubavalik jätab soovida.
Omatoodangu all mõtlen hoidiste valikut: moosid, marineeritud kurgid ja seened, adžika, värskelt hapendatud kurgid erinevas vanuseastmes. Tihti pakutakse turul peenrakurke ja isegi tillivarred on olemas. Kõlab vahvalt, aga ma tahaks hapendamiseks veel küüslauku, mädarõikajuurt ja musta sõstra lehti.
Küüslaugu saan kõrvalletist, mädarõika ehk poest ja sõstralehti palun tuttaval oma naabri käest küsida. Naaber summat ei tihka öelda ja jään talle teene võlgu. Laen see ka pole, kuna ma ei vii neid talle tagasi. Kui järgmisel korral kurgimüüjal valmis maitsekimpu pakkuda pole, jäävad ka kurgid ostmata… Ma ei arva, et turul peaks hiiglama lai valik olema, aga kui ma pärast piima järele pean ikka poodi minema, siis milleks kõik see eelnev?
Turu visiitkaart
Matrjoškasid polegi! Jumal tänatud, Tallinna vanalinna vitriinid kubisevad kirevatest puunukkudest ja merevaigust, millega meil mingit pistmist pole. Aga kas ei võiks turul esindatud olla ümberkaudsete regioonide parimad palad? Mõtlen tooteid, mis meie poelettidele tavaliselt ei jõua: Peipsi-äärne sibul, Setumaa sõir, Pärnu koha, Narva silmud, midagi Bornholmist ja Gotlandilt… Turg on omanäolise kauba koht. Supermarket las müüb oma M&M komme. Need on värvilised nagu saatana kivipuravikud (selline seen on reaalselt olemas – värvikirev ja mürgine!) ja peidavad endis lisaaineid, mille kohta meie riigi esimene leedi ütles “kräpp”. Pressi survel pidi ta öeldut siluma, aga mõtet see muuta ei suutnud.
Äri, mis turul õitseb ja vohab, on riidekaubandus. Las ta olla! Moodsad kaltsukad, kust disainerite tehtud asju saab, koguvad aina tuure ja sellise koha jaoks oleks ruumi küll. Piinlikuks muutub asi siis, kui mõtlen, mis võiks olla Kuressaare turu visiitkaart. Kas väravas müüdavad suveniirid, tagumises osas laiutavad kehva kvaliteediga riided või hoopis kohalik kalaturg? Kahjuks on üks Saaremaa visiitkaartidest end partisani kombel turu kõige tagumisse serva ära peitnud. Kas häbeneme oma kala?
Tallinna piiril asuvas Maksimarketi parklas on rahvuslikus mustris värvitud müügiputka ja suitsuahi tossab lõbusalt. Saab osta suitsukala, mis pole külmkappi näinud. Vot see on tase, mida ootaks meilt iga turist. Saada keskväljakult paberisse soe suitsukala, mitte sõita seda Nasvale otsima. Rahvasuu räägib hullumeelsetest ametnikest ja nende pilvepiirile kerkivatest nõudmistest. See on tänaseks müüt. Saaremaa veterinaarid on kõige mõistlikumad ja koostööaltimad ametnikud, kellega ma oma kokakarjääri jooksul kokku puutunud.
Kuigi turg on äriprojekt, siis rahvusliku identiteedi kandjana on tal oma kindel koht. Kust muidu saab noor ilmakodanik teada, et tuulehaugi ja kogritsaid saab kevadel, parimad maasikad on siis, kui Wimbledonis tennist mängitakse, ja sügiseks läheb lest rasvaseks. Saab teada, et elu pole kummist maasikas, mis aasta ringi poeletil saadaval, ning õnn ei peitu friikates ja ketšupis.
Talvekartulist ja hindadest
Turg on sotsiaalse läbikäimise koht. Talvekartuli ostmine käib ikka nii, et kui müüjal on piisav kogus ja sobiv hind ning kohaletoomises kaubale saab, võetakse prooviks väike kogus ja saadakse õhtul oma pere ekspertarvamus. Alles siis langeb lõplik otsus. Kauplemisega on meie turul muidugi pisut raske, mõned müüjaid on justkui graniidist raiutud. Nad pole kuulnudki, et moositegemise maasikad ostetakse vahetult enne turu sulgemist, sest kes neid ikka tahab koju tagasi viia. Kauplemise initsiatiiv peab tulema ostjalt ja kui müüjat piisavalt pinnida, siis ta lõpuks ka paindub. Kui ei paindu, siis istugu nagu müüja Harrodsi kaubamajas – rahvast sebib palju, aga keegi midagi ei osta! Mõni hull turist ehk, ent kohalikud käivad seal end vaid näitamas ja itsitavad eemal pihku, kui keegi rahakoti välja võtab.
Hinnateemat pole ma puudutanud. Ei tahakski, kuna turg määrab hinna. Kui rahvast aga ei käi, siis tuleks mõnel müüjal süüdlase otsimiseks peegel üles leida. Kui ma näen kõrvuti kaht müüjat, kellest üks müüb oma kümme topsitäit mustikaid ja teine sama kogust vaarikaid, siis tahaks saata ühe metsa ja teise jätaks neid 20 topsikut müüma. Mujal see nii toimib.
On palgatud müüjad. Saab kauba neile hulgihinnaga anda või jätta realisatsiooni peale, tasu on kokkuleppeline. Paljud inimesed ei pea mõistlikuks oma aega raisata kohapeal istumisele. Ja miks peaksin mina lõpptarbijana tahtma ebaefektiivsuse kinni maksta?
Kui miskit veel puudu on, siis on see korralik siseturg. Raske on külmal ajal vaadata välimüüjat, kel nina tilgub, ja sundida end kätt soojast taskust välja võtma.
Pärast kõike seda kriitikat pean tõdema, et kui räägin tuttavate peakokkadega mandrilt, siis tunnen nende hääles kadedust. Palju on Eestis toidukohti, kus on Sadhu kombel menüüs headel päevadel viit erinevat kohalikku valget kala? See on asi, millest teised mereäärsete linnade (Pärnu, Tallinn, Narva) peakokad vaid unistavad. See teeb meele heaks, meil ikka midagi on, millega kaubelda. Kui vaid soiguda, et turul on kehv valik ja kõrged hinnad, siis ei muutu midagi. Needsamad soigujad pole samas viimase aasta jooksul jalga turule tõstnud. Millest me räägime?! Turul võib kohata ka pärleid, aga need tuleb ise üles otsida…
See, mis ühest turust lõpuks saab, on turumüüjate ja turu külastajate kätes. Meie endi kätes.
Toomas Leedu
Sadhu kohviku ja GO spaa peakokk
Loading ...
Tore,kui keegi julges löpuks välja öelda ! Rohkem vöiks talunikke kauplemas näha.Hetkeseis on selline- memmekesed mönd öuna , marju, lillekimpu pakkumas.Teine turg vöiks olla näit. bussijaama körval parkimisplatsil?
Väga hea artikkel. Eestis seostatakse turgu pigem nende Ida Euroopa kaltsude järgi kui värske kohaliku toidukauba valiku järgi. Suveniiris peaksid ka ikka mujal müüdama, mitte turul.
Ma arvan et suuresti on ka probleemiks KAUP. Kui pole kaupa, pole ka turgu. Talunikud peavad suuresti lihaveiseid ja osaliselt kasvatakse nende söötmiseks teravilja/köögivilja. Kaubast tahetakse kiirelt lahti saada ja puudub aeg selle turundamiseks. Need kaubad, mis on juba töödeldud, nagu kohupiim, mahevöi, kitsejuust ja hoidised vajavad veterinaar-toiduameti nöuete kohast kööki ja käsitlemist. Oletan et pöhiliselt ostetakse talunike käest marjad ja tooted kokku, mis omakorda müüakse Soome vöi mönel muul turul. Talunikul endal Kuressaarde kohale söita pole selleks möttekas, sest töesti ostujöud on väike. Kui aga iga piirkonna esindaja korjaks talude kauba kokku ja tooks müüki, küll asi toimiks. Selleks on vaja aga orgunnida ja jamada. Eestlased aga ei saa omavahel läbi ning puudub koostöö. Teadjamad toovad oma talvekartuli ja porgandi otse taluniku käest vöi kokkuostja juurest. Kalaga on üldse väga raske, sest seda on vähe saada ning kipub kiirelt riknema/haisema. Selleks peavad tinigmused olema, kuidas kala hoida ja müüa.
Arvan, et Kuressaares restorani pidades tuleb logistika ikkagi ise orgunnida. Teatud talunikega kaubale saada ja oma kaubikuga toidule järele minna. Märkisin endale ülesse Kaarma vallas, Kiiratri külas tegutseda Saksa Poe, et kui kunagi Saaremaal, et äkki seal saab midagi paremat.
aga keegi ei räägi turul mõttetult kallitest hindadest ja kehvast kvaliteedist! Täiesti uskumatud hinnad on kohati. Olen nõus talunikule maksma hea rukkijahu eest korralikku hinda aga maasikate eest 10eur/kg – debiilsus.
sadhus vöeti minult klaasi piima eest 1,4 EUR…millest me räägime
Kas Kuressaare turgu on vaja ühele peakokale?
Probleem on rahva arvus, vaesuses ja talunike olematus ühistegevuses, mis tuleb meie ajaloolistest jamadest. Taludest saavad majandusüksused mitte põlvkonnaga vaid 4 põlvega. Kindel siht ja väsimatu töö. Ühe restorani ehitad 1 aastaga ja käivitad 3-5 aastaga. Näo lood 7 aastaga.
Kuna olen ise viimased 3 a ainult talule pühendunud, siis nüüd saan selle asja sisulist külge tunnetada…. kuid raske on sellest rääkida, sest keegi ei usuks v ei saaks aru. Tekivad veendumused, mis on kaljukindad ja mida tahad õpetada ja edasi anda noorematele. Nagu skelett rümbas. On ainult üks asi mis Eestis priimaasi. kena EEsti talupere kus mees ja naine poevad õhtul koos tekialla ja 5 last kenasti eri kambrites….
Saarlastel on tark panustada Tallinna turgudele. Seal on täiesti talutav klientuur.
Turistide tarbeks on vaja ühte normaalset Saaremaa restorani ja kohvikut, mis 100% kuulub talunikele. Restoran oleks turuhoone IIkorrusel, köök ja pood I korrusel kohvik õues. Euro rahaga ei käivta. Käivitada tuleb kõik asjad tahtejõul ja omarahaga. Kaasata ehk hiljem vajadusel eururaha ja teha midagi projektipõhiselt. On unistus turg käivitada 100% meie Eesti rahaga. Selleks on vaja tarbijaid. Kes ostaksid kauba ära. Siis saaks.
Küsimus on kus korraldada töötlemist ja kuidas korraldada logistikat. Küsimusi palju.
Turg peab olema meie aga mitte kellegi huvis.
TURULLA on ollut 20 vuotta samat paskat myynnissa voiveitset ja kesat talvet villapaidat ja puola paskat vaihtakaa reberttuaari ei olla noukkaajassa
torilla ikka torilla, en turulla. aga üldiselt ikka illalla, trullalla
Soomlased ja muud rikkamad eurooplased ostavad need maasikad meie jaoks hirmkalli hinnaga ära ja kui jääbki osa üle, on müüja mitusada % kasumit juba kätte saand ja omadega rahul. Miks ta peaks siis hinda alla laskma, äris ei tehta rahvustel vahet ja ei eelistata omasid, nagu keegi klassik kunagi ütles, et kapitalil ei ole rahvust.
Parkimise probleem peaks lihtsalt lahenema.Tõesti pool tundi on piisav,et ostud teha ja plats vabaks.
Ikka kala on see Saare tegija ja mitmel viisil.Lootsin peale eelmise sügise arutelu,et asjad pisut rohkem arenevad,kuid seegi,mis praegu, on ikkagi midagi.Ehk tuleb rohkem talunike kaupu,suureneb mitmekesisus.
Võiks olla üks eesti kauba mandrilt sissevedaja,näiteks suve-sügise hooajal.
Talvine soe katusealune ootab samuti lahendust.Müüjatele soovin enam nutikust!
Käisin turult lesta ostmas ja nägin väga veidrat müügistiili. Esiteks oli müüja ebasõbralik ja kui kaalus kaupa, siis keeras mulle oma küllalt laia selja ja kukkus kaaluma.Tarbijakaitse ilmselt turul ei käi. Kaal peab olema ju leti peal, miite peidetud kohas.See sündis 11.oktoobril umbes kell 9.30.Muide oli ta momendil turul ainus kalamüüja. Tuttavale ta röökis, et on seal müüma esimest aastat. Enam ma muidugi tema käest ei osta.
Mõelge ise!
Turul on väga ebamugav oma kena kaupa müüa. Tuul viib asjad minema ja vihma sajab peale. Teiseks turg on väga korrast ära. Võiks ju vähemalt katkised kiviplaadid ära koristada ja suitsukorid ära pühkida. Ükski normaalne müüa ei tule muidu sinna. Saage juba aru!
Kas te juba lõpuks aru ei saa, et Saaremaal pole sellist inimest, kes turu korda teeks. See turg ei huvita linnavalitsust absoluutselt, muidu oleks seal vähemalt kojameeski. Seda prugimäge külastab enamus meie saare külalisi tahate või mitte. Turistid otsivad alati üles linna turu.
SEMPER OFFICIO FUNGITUR UTILITATI HOMINUM CONSULENS ET SOCIETATI ANNO MDCLXX
Aga kuidas seda nõu linn kodanikelt küsib?
Jätsid ju linnavalitsuse elukutseline tõeväänaja ja eelmine linnapea ära isegi “mõttetalgud”, kuna neile ei meeldinud see seltskond, kes ennast mõttetalgutele registreeris. ;)
Kui oli Saare Maakonna arengukava koostamine, siis tegi maavalitsus eraldi elektroonilise foorumi selle asja arutamiseks – registreerus 5 kasutajat, kellest üks oli foorumi administraator ja üks oli Volli.
Ka Kuressaare linnal on oma elektrooniline foorum, kus on isegi 18 kasutajat! Kõva sõna!!!
Ja seal on eraldi teema: “Kuressaare turu tulevik”, kus on üle ühe postituse Veiko Maripuu seisukohad sel teemal.
Kel huvi saab lugeda
http://foorum.kuressaare.ee/comments.php?DiscussionID=3
Huvitav on aga see, et kas ka Kuressaare linnavalitsuses seda foorumi loetakse (tegelt pole ju ka midagi lugeda – viimane postitus on 2 aastat vana), sest jaanipäeva eelne linna sulgemise otsus näitab küll, et Kuressaare Linnavalitsus on paremini väliskeskonnast isoleeritud, kui Eesti Kaitseminiteerium.
kuidas saakski peakokk oma nime all esinedes õelda,et meie vet amet on 180kraadi erinev oma ametivendadest euroopas ja nende eesmärgiks pole mitte nõu anda,vaid euroopa soovitusi käsuna võtta.
üks näide:VET ameti vastuset võtta koolilaps NÄDALAKS tööle
Teil on selleks kaks võimalust:
1. Kasutate koolitusfirmasid. Koolitusel osalemise tõendamiseks väljastatakse sellisel juhul tunnistus.(20-30€)
2. Koolitus viiakse läbi Teie ettevõtte siseselt, pädeva koolitaja poolt.
Viimasel juhul peate tõendama koolitaja pädevust, näiteks esitades vastava tunnistuse. Samuti tuleb Teil kirjeldada enesekontrolliplaanis, kuidas koolitustegevuse läbi viite ehk, kes on koolitatavad (nimekiri), millal koolitus toimus ja kes osalesid, mida koolitatavatele loeti (lisada koolitusmaterjalid enesekontrolliplaani).
Peale koolituse peavad kõik töötajad läbima tervisekontrolli enne tööle asumist ja neil peavad olema esitada tervisetõendid.
Eelmist kommentaari kirjutades meenus üks anekdoot:
Turul küsib ostja kartulimüüja käest: “Miks teil on värske kartuli hinnaks 20 krooni aga kõrvaleti müüja müüb värsket kartulit 5 krooniga?”
“Kui minu hind ei meeldi, siis osta sealt kõrvalletist!”
“Aga tal olid kartulid ots lõppend…”
“Vat kui minul ka kartulid otsa lõpevad, siis lasen oma hinna ka 5 krooni peale!”
____________________________________
Londoni lihaturust ei tea mina midagi aga minule meeldisid turud Prantsusmaal. Mitte paiksed turud aga põhimõtteliselt nagu laadad – mingil kindlal nädalapäeval lihtsalt “tekkis” teatud kellaajast teatud kellaajani tühja koha peale turg ja elu kees. Sellised turud ei tekkinud mitte stiihiliselt vaid olid seadustega väga rangelt reguleeritud. Väga reguleeritud on Prantsusmaal ka näiteks põllumajandus. Kui saad prantsuse “PRIAlt” toetust, siis allud ka väga rangetele prantuse “PRIA” reeglitele. Üks mind üllatav reegel on see, et saagikoristusaeg on “jõuga” paika pandud ja peale ametlikku koristusaega ei tohi põllumees keelata kellegi oma maa pealt tema saaki korjata. Eestis ei tuleks selline asi kõne allagi.
Ses suhtes olen Toomas Leeduga ühte meelt, et selle kõrval mis on, tuleb näha ka seda, mida ei ole. Seetõttu ei saa ma aru kommentaarist:
“Karl
13.08.11, 09:20
Parkimise probleem peaks lihtsalt lahenema.Tõesti pool tundi on
piisav,et ostud teha ja plats vabaks.
”
Mis plats? Kuressaares pole ju avalikus ruumis tasulist parkimist ja Kuressaare turu juures lihtsalt pole seda “platsi” kuhu parkida.
Kuressaare teine valulaps on see golf – see on kohe eraldi “temaatika” nagu linnapea väljendus tänases Saarte Hääle konkurentlehes. Ka siin tuleb “vaadata” just seda, mida tänu sellel golfile ei ole.
???
Golfiprojekti rahastati ju suuremas osas eurorahadega.
See, “mida ei ole” on need teised Saaremaa valdade ühisprojektid, mis “tänu” golfi rahastamisele jäid toetusest ilma. Seega on see Kuressaare golfijama mitte üksnes linna probleem vaid ka terve Saaremaa probleem.
Lausa nutma ajab, kui meenutada neid asju, mida meil ei ole tänu selle golfi suurusehullustusele.
Eestis mindi ju maameeste suretamise teed. Keda te siis sinna turule müüma ootate? Seda, kes hommikust õhtuni peab muretsema oma majapidamise eest ja siis nillima ostjatega. Ei lähe läbi. Hea, kui maal mõni maamees veel midagi teeb. Soiume kõik, aga tööd on vaja teha ja seda just maal .
OLEW AIT
EIP
ETEE
Hr.Leedu artikkel väga õiges suunas kirjutatud-läbi peakoka pilgu. Neid pilke on ka teistest suundadest, näit. linnakodaniku pilk. Siinkohal jääb tõesti arusaamatuks linna suhtumine turgu. Läbi aastate on turgu renditud erinevatele haldajatele, ühena neist meenub Vello nimeline mees. Milliseid kohustusi on linn näinud neile ette oma rendilepingutes turu arengu panustamisse? Aastaid on need haldajad ainult koorinud turumüüjate käest rendiraha (mis ei ole kaugeltki väike, info müüjatelt). Aga turu arengut kasvõi visuaalselt ei paista kuskilt! Juba paarkümmend aastat ikka needsamad letid ja putkad ja … ! Nüüd siis turul uued rentnikud ja jälle jätkub sama. Kuhu ja kuidas investeeritakse rendiraha??? Kas linn siis tõesti ei suuda turu peremehena seda dikteerida ega kontrollida ? Jah, Smuuli ringristmikku on meile vaja; jah, staadioni on meile vaja aga ka korralikku turgu on meile vaja!!!
Mitte ainult peakokk, vaid ka tavainimene, kes tahab värskest kvaliteetsest toorainest lõunat valmistada. Katsu sa linna suurpoodidest alati korralikku kraami saada, eriti suur probleem on kalaga, oleks nagu meri ümberringi, aga näe värsket kala müügil pole.
Tõesti kummaline, et siiani ei ole Kuressaare turgu toimima saadud. Ei usu, et asi oleks müüjate või kauba puuduses. Siin läheb kivi ikkagi linnavalitsuse kapsaaeda, kes on turu majandamise usaldanud oskamatutele inimestele ning prioriteediks golfiväljakut pidanud.
Kurb.
ametnikud teevadki ju vaid seda, mis neil on kästud teha. ise olen ametnik olnud ja tean. omaalgatus on risk, mis võib maksta koha.
kes annab ametnikule käsulauad? ikka volikogu. Aga kes annab volikogule käsulauad? ? ? ?
peeglike peeglike seina peal….
Kõik ongi nii nagu peakokk kirjutab.
Hea meelega ostaksin enda toidukraami turult, aga meie turt on mõeldud vaid turistidele:
1. hinnad ülikõrged
2. ei ole turu lähedal parkimiskohta ja 10kg kotti kaubamaja parkase mina lohistada ei jaksa.
Nüüd ootan hommikust lehte ja jälgin kuulutusi – äki sealt saab midagi.
„Saarlastel on tark panustada Tallinna turgudele. Seal on täiesti
talutav klientuur.
Saarlastel on tark panustada Tallinna turgudele. Seal on täiesti
talutav klientuur.“
Artikkel ju seda rääkiski miks Tallinnas on turul klientuur ja meil ei ole:
1. meil ei ole mida osta
2. meil ei ole parklat
Ja ongi nii, et elan Kuressaares, aga turul käin Tallinnas…
st. ostmas käin Tallinna turul
“kk.13.08.11, 15:08” toodud argumendid töötavad paremini just teises järjestuses:
1. meil ei ole parklat
2. meil ei ole mida osta
Kaupa ei saa ju tuua turule ilma, et seda kuidagi tuuakse.
Eelpool kirjeldas üks kommentaator, et ta ei taha osta turult 10 kg kartuleid, kuna ta ei taha seda 10kg kartuleid käe otsas otseses mõttes “karuperse” tassida. Turul ei müüda aga ainult 10kg kartuleid – kuidas saab üldse 100 kg karuleid Kuressaare turule müügile viia?
Viitasin oma eelnevates kommentaarides sellele Kuressaare foorumile – seal on v’ga palju huvitavat lugemist (kui Raivo Kallase jutt v’äja arvata – ta vist ei saa siiamaani aru, millest üldse jutt).
Reaalses elus on aga Kuressaare abilinnapea Kalle Koov selgesõnaliselt ennast väljendanud, et tal ei ole usku Kuressaare turu praegusesse mudelisse.
Kuressaare Turu saatus sel kohal on sama, mis Kuressaare Sauna saatus omal kohal – nekrofiilia (laibamõnitamine).
Smuuli ringristmiku on kõige rohkem vaja, turgu on alles siis vaja, kui seal on ka midagi müüa peale õuna pabulate.
see lugu on kirjutatud peakoka vaatevinklist. Suvesaarlase seisukohalt on turg veel palju nukram – hinnad kohutavad – karbike tikreid 1.80 (!), valik väga väike ja kaltsla kohutav. Ka suveniiride müük peaks mujal toimuma ja turg võiks nii väikeses linnas nagu Kuressaare küll ainult toiduturuks jääda, see aitaks ka parkimisprobleemi leevendada. Suveniiride ja kaltsude järgi jaksab huviline ka mujale minna, kus just neid müüakse. Aga sellest turust ei saa vist iialgi tõelist toiduturgu. Ja kalakioskid peaksid olema kohe turu alguses, kõigile leitavad ja nähtavad. Samas võiks turg ka puhtam ja värskem välja näha plats igal hommikul pestud jne. Ka võiks Saaremaal üldse edendada suuremat aedviljade ja puuviljade kasvatust, siis oleks ju turg hoopis rikkalikum. Nõudlust peaks ju olema, turistid, suvitajad, aga ka spaad võiksid teha ökotoite, midagi palju Saaremaa-pärasemat ja kohalike köögiviljakasvatajate äri nii edendada aidata. Üks korralik ja läbimõeldud europrojekt suure aiandi loomiseks Kuressaare lähedusse, see muudaks palju.
Kala hakkab ikka mädanema peast. Ja Kuressaare turu “peaks” on selle omanik, ehk Kuressaare Linn. Kui turg on korralikult välja ehitamata (näit.kala- ja lihaletid, müügipaviljonid jne) ja ilma loomulike kommunikatsioonideta (juurdepääs, parkla jne), siis ei saagi loota sinna müüma erinevaid talunikke ja teisi kaubapakkujaid laia kaubavaliku ja soodsate hindadega. Niikaua kui turgu rendivad kasuahned ja turgu mittearendavad rentnikud, pole lootustki seal muutusi näha. See aga on ju meie linnavalitsuse kätes!!!
Ja niikaua näeme seal ikka vaid memmekesi oma tikripurkidega ja poola tekstiili müüjaid. Kurb.
kaup maha laaditud turule, saab müüja oma auto mujale parkida, et ostjatele ruumi teha – seda korraldada saab aga vaid LV, sest kuhu “mujale” parkida?
Muja küla jääb liiga kaugele
LV võtku käed taskust ja tegutsegu
Üle pika aja üks väga hea arvamuslugu!
Ma ei saa üldse aru, miks siin linna süüdistatakse. Turul on ju uus rentnik, kes suure suuga lubas turu käima panna – nn just tootjate esindaja Flöör & co. Turg anti neile sisuliselt tasuta, et teeksid mõned investeeringud ja paneksid asja käima, aga võta näpust – vaikus. Korraldasid vaid suure uhke avamise, millele sisu ei järgnenud. Ahjaa Turuköök sai ju ka avatud! Linn peaks lihtsalt kiiremas korras uue rentniku leidma kes südamega asja võtab.
Linn peaks uuele toiduturule sellise koha leidma, kuhu ostjad ja müüjad takistamata ligi pääsevad, samas ei tohiks see kõrvalises kohas asuda.
Veel üks mõte, andke turg Sagorile, küll siis asi käima läheb, mees sai just Anglaga ühele poole.
kuressaarlane 15.08.11, 21:49 annab teada, et tema ei saa üldse aru, miks selles asjas linna süüdistatakse.
Omaniku vastutusest ja rentniku mentilateedist, probleemi tekkest jne kirjutas väga hästi Kuressaare linnaametnik Hannes Koppel oma arvamusloos “Kuidas saaksime kolemajade teemat vältida?”
http://www.meiemaa.ee/?content=artiklid&artid=43805
“…
Teine ja tõsisem põhjus kolemajade sünnil on nõukamentaliteet. Niisugust hoiakut tunneb loosungite “linn peaks” ja “linn võiks” järgi, samas kui katus pea kohal vaikselt kokku vajub. Siinkohal võiks tähelepanu pöörata ühele pisiasjale, mis nõukogude ajast saati on muutumatuna püsinud – omaniku kohus hoida korras oma vara. Omand on muutunud. Endistest üürnikest on üle öö saanud omanikud ja omanikel on kohustused. Kahjuks leiab nõukamentaliteeti küll ja veel. Ka põlvkonnavahetus ei too suhtumises kohe muutust. Nõukamentaliteedi olemus on peremehetunde puudumine. Loomult üürnikud ei suuda kohendada omaenese pinnal äravajunud vihmaveerenni või lappida eterniitkatust. ”
jne
Analoogia on täielik – “kolemajaks” on Kuressaare turg ja omanikuks Kuressaare linn.
Toomas Leedule- “Sadhu Kohvik” ja Go Spa ei kuulu samuti odavamate kohtade hulka. Turg paneb hinnad paika nagu laususid. Kindlasti leidub ostjaid suveniiridele sellise hinnaga muidu ju poleks müüjaid seal.
Tegelikult panevad kõik paika “Maxima” ja “Säästumarketi” hinnad.
Kui tahate eriti ebameeldivaid elamusi saada minge turu tagumisse ossa, seal kus oli enne hamburgeri kiosk “Turgutus” . Alati on seal kusehais ja parmude kogunemise koht. Saab rahulikult õlut ja viina juua.
kunagi sai Helsinkis kesklinnas laevalt maha ja sadamast astuma hakatud. Turumajad jäid kesklinnas otse kõnnitee peale. Need ei olnud riidest telgid vaid püsivad. Sai mööda ka põigata aga põhimõtteliselt läks rada turumajade katuste alt ja lettide vahelt äbi. Turg suleti nii, et lettide ette käisid rulood, katusealune jäi läbikäidavaks. Kõik oli ajaloolises stiilis kujundatud. Eraldi aedviljamaja ja kalamaja ja lihamaja jne. ma ei tea , kas need praegu ka veel seal on aga asi toimis – inimene sattus igal juhul turule.
Andke andeks, aga Kuressaare turg on turisti jaoks nurga taga. Tean külalisi, kes on seda kesklinnas otsinud ja pole ise üles leidnud !!!!
Nõuka ajal oli vaja “turg” raskete väravate taha kammitseda, täna raiskavad suured väravapostid juba hulka kauplemisruumi.
Turg peab ulatuma kõnniteele igal ajal, mitte ainult laadapäeval.
Parkimine on kohaliku jaoks vaja paremini korraldada.
Isegi siis, kui kohalik sealt ei saa osta, on turg külaliste jaoks linna üks visiitkaart ja turu omanik võiks sellest lõpuks aru saada ja mingi europrojekti kirjutada kui omal raha pole.
Rentida saab asja alles siis, kui see on toimima pandud. Rentnik ei saa parkimist linnas ümberkorraldusi teha, nagu parkimine vms
See, millest kirjutab “üks mõte veel”, ei ole sugugi uus mõte:
“Rääkisin turul käsitööd müüva Jaan Lemberiga, vihma sadas, oli 1 kraad sooja – kogu kaup oli kergelt märg, tint hinnasildil oli laiali. Tal oli muidugi vastav riietus kuid esimese asjana küsis, et millal siis katus tuleb :) Mõni müüa oli veel, katusealuse avatud küljed olid kilega koomale tõmmatud. Oli Novembrikuu. Täna oli projektikomisjonis Keskväljaku viimane variant, praegu on siis saavutatud enamvähem lõplik lahendus, mis näeb muuseas ette turuputkade ja värava kaotamise, vertikaalplaneeringuga pinnase koorimise väljakul. Järgmises etapis jätkuks Keskväljakul ette nähtud graniitkividest katend ka turule, kaoksid turuhoone ja vaekoja esised piirdemüürid, turu esine muutuks mõne meetri võrra avaramaks. Keskväljakule on ette nähtud küllalt kummalised magamistoa lampi meenutavad tänavavalgustid – Raekoja nurga juurest keeraks see
lambirida tulevikus turule ulatudes kuni kadettide hooneni. Seega kui 2-3 aasta pärast peaks olema Keskväljak palju
jalakäijasõbralikuma ja esinduslikuma ilmega siis praegu Turuga edasi liikudes võiks umbes selleks ajaks ka Turul olla “kapitaalremont” tehtud ja üldilmelt saaks Turust uue ja uhke keskväljaku “süda”. Väravate üle on siin vaieldud, kas turg peaks olema piiratud või mitte – ise arvan, et kui kõik muu suudetaks lahendada – turvalisus ja heakord siis tekitavad väravad näiteks võõras pigem negatiivse tunde – et ta siseneb kellegi teise ruumi. Detailide üle saab ja peabki arutama aga seda hiljem…
… mis on minu “hirmud”… ”
Hannes Koppel 10.12.2008
http://foorum.kuressaare.ee/comments.php?DiscussionID=3
Kelle tegemata töö see kõik siis ikkagi on? Ikkagi omaniku, mitte rentniku!