Teraviljakoristuse aeg on käes, kui vaid vihma ei tuleks

Teraviljakoristuse aeg on käes, kui vaid vihma ei tuleks

STARDIVALMIS: Talunik Aivar Lember on oma põllulaevaga Pähkla töökoja asfaltplatsil stardivalmis. Nii kui põllud tahenenud, läheb ta oma Rostselmashiga viljaväljadele. Foto: Egon Ligi

Pähkla küla taluniku, Saare maakonna ühe kogenenuma teraviljakasvataja Aivar Lemberi põllulaeva Rostselmashi võib ajutiselt asfaldilaevaks ristida, kuna kuldsetele viljaväljadele, mis on augustivihmadest peaaegu põhjatuks muutunud, ei saa peremees oma kombaini töökoja asfaltplatsilt roolida.

Ometi pole staažikas teraviljakasvataja lootust kaotanud. “Suvi ju veel kestab. Loodetavasti tuleb tuult ja päikest, mida kõik põllumehed ootavad. Nii kui põld kinnitab, olen valmis siit asfaltplatsilt startima,” rääkis eile ennelõunal optimistlik Aivar Lember.
Õnneks on Pähkla põllumehel ligi kolmandik teraviljapinnast koristatud. Teravilja kasvatab Lember enam kui 200 hektaril. Kahjuks kujunes talirapsi ja rüpsi saak üpris kesiseks.

“Kahel viimasel talvel tuli lumi sulale maale. Maad on siin ka väga savised ja nendelt põldudelt pole head saaki loota. Jaanipäevaeelne põud vajutas ka oma pitseri,” tõi Lember välja tegurid, mis tänavust saaki kahandanud.
Tali- ja suvinisu ligi kuuekümnelt hektarilt on Aivar Lemberil salves. Saagi üle rõõmustamiseks sel suvel aga põhjust pole. “Kevadel mõtlesin kaks nädalat, kas jätan talinisu alles või ajan üles. Kui vili siiski toibuma hakkas, siis otsustasin jätta. Seemne sain tagasi ja natuke peale ka või nagu ühel talumehel oli kombeks öelda: koti kartulit panin maha, sügisel kaks sain, üks oli nagu puhtalt maast leitud,” tegi talumees kesise saagi üle naljagi.

Aivar Lemberil on tarnijatega lepingud sõlmitud. Nõudmine ületab pakkumise. Põhiline koostööpartner on Kärla POÜ. Teraviljakasvataja müüb ostjaile oma kuivatis kuivatatud teravilja. Kõik teravilja kasvatamiseks ja koristatud saagi kuivatamiseks vajalikud masinad, seadmed ja hooned on tal olemas. Aivar Lemberile kuulub kunagise ühismajandi töökojakompleks. Kohalikud vanemad inimesed on hakkajalt talumehelt pärinud, kuidas ta üksinda kõike jõuab. Kolhoosiajal askeldanud töökoja õuel paarkümmend meest ja ikka oli töökätest puudu ning kõigi põllutöödega ei jõutudki õigeks ajaks mäele.

“Kui ühistu laiali läks, siis töökoda jäi meie talu maadele ja mul oli ostueesõigus. Siin on veel selliseid masinaid, millega ei tee enam midagi. Selle kollase Belgia kombainiga, mis oli mitme taluniku omandiks, sai päris mitu hooaega tööd teha,” märkis Aivar Lember.
Tihemetsa tehnikumi lõpetanud põllumajandusinseneri diplomiga talunik on meister iga töö peale. Töökojas on treipink ja teised vajalikud metallitöötlemisseadmed. Vajaduse korral treib ta ise mõne detailikese.

PRIA toetusega soetatud kombaingi, mis tänavu juba neljandat aastat koristustöödel, saab pärast hooajatööde lõppu koha katusealusesse talvekorterisse. Kuigi kombain on tehtud Venemaal, on selle osad pärit paljudest lääneriikidest. Igasuguste põllulaevadega juba vene ajast tööd teinud mehaanikamees on oma praeguse kombainiga rahul.
Aivar Lember on aastaid ka bussirooli keeranud, sõidutades saarlastest reisijaid. Talu hakkaski ta pidama bussijuhi ameti kõrvalt. Algusaastatel teenis truult kaht n-ö isandat. Hommikul ja õhtul vedas bussiga reisijaid ning päeval istus kodutalumaadel traktori- või kombainirooli.

Mees nagu orkester

Mitmekülgne põllumees kiitis Tihemetsa tehnikumi, kus õppejõud andsid tehnikahuvilistele noormeestele piisavalt ka agronoomialaseid teadmisi. Nüüd kuluvad need tegevpõllumehele marjaks ära. Tõsi küll, nüüdisajal on teraviljakasvatuses kasutusel uued agrotehnilised meetodid ning põllutööriistad, traktorid ja kombainid on endisaegsetest mitu korda täiuslikumad.
Kogu masinapark ei ole talumehe sõnul veel viimase peal. “Toiduvilja kasvatamisel ei ole ma tehnikaga järele jõudnud – järelpuhastit on vaja. Kuivatisse on tarvis eelpunkreid,” arutas talunik.

Üldreeglina on Lemberil kogu vajaminev tehnika olemas. Mehe oma sõnul ei pea ta küla pealt midagi laenama minema. Tänavu oli esimest korda kasutuses Tammeli firmast ostetud kahemeetrine kivikorv. Kivid on teadagi Saaremaa põllumehe nuhtlus. “Tänu sellele riistapuule pole mul kivikorjamisel enam abijõudu vaja,” nentis talunik.
Soome külvik Tume võimaldab kohe küntud põllule külvata. “Sellel on randaal all ja see võimaldabki kohe künni peale minna,” selgitas tehnikamees.

Tasapisi katsetab talunik ka uute sortidega. Sel kevadel külvas ta oma maadele suvinisu “Taifuun”. Sordiseeme on aga tavalisest teraviljast peaaegu kolm korda kallim.
“Uute sortide alla panen igal aastal 10–12 hektarit. Vaatan, kuidas maad uuele sordile sobivad ja siis otsustan, kas tegelen sellega edasi või mitte. Igatahes “Taifuun” on ennast õigustanud,” rääkis põllumees.

Rääkis aga sellestki, et tema teraviljapõllud on ammugi avastanud nii kured, lagled kui ka metssead. “Huvitav, kuidas sookured leiavad üles just selle vao, kuhu on teravili külvatud. Nad lähevad mööda vagu edasi ja nokivad kõik terad järjepanu üles. Lagled ja metssead on samuti nuhtluseks.”
Kuigi Aivar Lember on taliteravilja külvanud ka oktoobris, on õige külviaeg ikkagi augusti lõpp ja septembri algus. Enne aga peab koristamisega korralikult mäele jõudma. Selleks kivi punkrisse!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 136 korda, sh täna 1)