Paduvihmad tekitavad muret

Paduvihmad tekitavad muret

KURESSAARE NÕIAKAEV: Üleujutuse efekti tekitab lausvihm, mille jooksul ei jõua vesi kanalisatsioonikaevudest ära joosta, ning kaevud hakkavad üle ajama. Foto: Egon Ligi

Kuigi viimaste päevade jooksul on Kuressaaret kimbutanud rohked paduvihmad ja saju ajal paistab, et teedest on saanud jõed, on “uputusefekt” asjatundjate sõnul pigem hetkeline ja olukord on linnas kontrolli all. Küll aga põhjustab liigne sadu probleeme eramajaomanikele.

“Eile päev läbi sadas, hea, et öösel pole tulnud, muidu mul oleks vesi juba toas,” kurtis saju üle Suur-Sadama 37 elanik Malle Lonks, kelle hoovis paduvihmade tõttu üleeile vesi lainetas. Lonks lisas, et sarnane mure on paljudel ümberkaudsetel majaomanikel, kuna tegu on madala piirkonnaga. “Teed kõrgemale tõsta ka ei saa, sest siis tuleks vesi juba otse majja,” ütles ta ja selgitas, et rohke vesi toob kokku nii liiva kui ka muud teematerjali, mis sellesama vee äravoolu takistab.

Ehkki Lonks tunnistas, et tema maja asub kriitilises piirkonnas, kus üleujutused on tõenäolised ja sagedamad kui mujal Kuressaares, nägi ta osalist süüd ka ametkondadel. “See on teedevalitsuse tegemata töö. Mul ei ole kusagilt abi saada, isegi raha eest mitte. See ei ole ju minu tekitatud kahju, mis taevast alla sajab. Nemad teed ehitasid, hoidku siis ka korras,” ütles Malle Lonks. “Minu probleem ongi selles, et ma ei tea, kelle poole pöörduda.”

Linnas olukord kontrolli all

Kuressaare Elamute Hoolduse juhatuse liige Hain Vaher ütles, et erakinnistute mured on nende omanike asi ja seal ei ole asutustel midagi teha. Sama väitis ka AS-i Kuressaare Veevärk võrguosakonna juhataja Arthur Pärn, kelle sõnul tegeleb Veevärk peamiselt avalike tänavate korrashoiu, mitte eramajadega.

Mõlemad mehed ütlesid, et viimaste päevade sadu on loodusnähtus, mis on meie kliimas paratamatu ning selle vastu midagi ette võtta suurt ei saagi. Pärn selgitas, et mulje, nagu oleks paduvihmade ajal tegu suure uputusega, on pigem petlik ning tegelikult on teed üleujutatud vaid mõne hetke. “Kui tuleb lausvihm, siis see ei jõua lihtsalt hetkega ära voolata. See kestab mõne minuti ja kui suurem sadu lõpeb, on asi klaar,” rääkis ta.
Vaatamata viimaste päevade suurele sajule ei ole Veevärgi poole kordagi pöördutud. Samuti on rahulik linnavalitsuses, kinnitas ametnik Aili Saar. Elamute Hoolduse lahendada jäi vihmaperioodil üks juhtum, ent ka see oli Hain Vaheri sõnul kergemate killast.

Kolme päeva jooksul kuunorm

Sademete rohkusest kõnelevad aga Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi mõõtmisandmed, mille kohaselt on Saaremaal juba augusti esimese kümne päeva jooksul maha sadanud suurem osa kuunormist. Sõrves on terve kuu sajuhulk juba praegu ületatud, ent kohalike sõnul midagi hullu lahti pole. “Sajab küll, aga näha küll ei ole, et seda nii palju oleks või midagi üle ujutaks,” ütles Torgus elav Luule Aadussoo. Temaga nõustusid ka teised Sõrve elanikud, kellele Saarte Hääl helistas.

 


 

Augustisajud

Ruhnu – 38,1 mm (62% normist)
Vilsandi – 23,6 mm (41% normist),
Roomassaare – 44,8 mm (71% normist),
Sõrve – 69,7 mm (127% normist)

Allikas: EMHI

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 55 korda, sh täna 1)