Vastukaja: Lasteaed ei koosne vaid probleemidest (7)

“Mis on lasteaednikel keelel ja meelel”, Saarte Hääl, 6.08.2011

Tõenäoliselt sõltub iga inimese vaatevinklist kui optimistlikult ta veeklaasi näeb – kas pooltäis või pooltühjana, ent seda artiklit lugedes jäi küll mulje, et lasteaiaelus midagi positiivset polegi, on vaid mured, raskused ja probleemid.

Asi pole selles, et ma lasteaiaõpetajana nendega ei nõustuks, vaid asjaolus, et kogu lasteaiaelu kirjeldus on esitatud vaid negatiivses võtmes. Ja miks peab tõde välja ütlema anonüümselt, jääb arusaamatuks, kui tegemist on tõsiselt muret tekitavate probleemidega, mida arutati tublide ja haritud õpetajate vestlusringis? Sellega omandab “kogu tõde lasteaiaelust” samasuguse maigu nagu siis, kui nimetud ja kõikvõimalike totrate varjunimede all arvajad internetiportaalides oma sõnade eest vastutust võtmata kõik välja paiskavad, mis pähe tuleb.

On täiesti ilmne, et leheküljetäis loetletud probleeme eksisteerib igas lasteaias, kuid olgem ausad – neid põhjustab vaid käputäis vanemaid kõigist lasteaedades käivate laste vanematest. Ja seda ka sageli teadmatusest või saamatusest, mitte pahatahtlikkusest. Loota, et need probleemsed vanemad seda artiklit loevad ja sellest järeldused teevad, oleks ilmselgelt naiivne. Siit küsimus: kellele on see artikkel mõeldud?

Üsna kindlalt mõjub selline teemakäsitlus külma dušina neile lapsevanematele, kes lasteaiaeluga veel kokku puutunud ei ole ja on kohusetundlikult oma lapse kohe pärast sündi lasteaiajärjekorda kirja pannud. Küllap mõtlevad nad, et Saaremaa lasteaedades on küll midagi tõsiselt hullu lahti ja kas tõesti siis midagi head seal polegi. Mida aga peavad arvama need lapsevanemad, kes, vastukaaluks muretekitajatele, heameelega lasteaiaõpetajaid aitavad küll mänguasjade parandamisel, joonistuspaberi muretsemisel, küll ürituste korraldamisel.

Nad teevad seda kõike ikka selleks, et meil ja lastel lasteaias tore oleks. Hoopis neid peaksime kiitma ja tunnustama neid vanemaid, kes puhastes riietes lapsed õigel ajal lasteaeda toovad ja väikelapsele optimaalse pikkusega päeva võimaldavad.
Nõustun arvajatega, kuivõrd raske on leppida asjaoluga, kui lapse korralikult kodus terveks ravinud ja seetõttu haiguslehel olnud vanem kohtub oma last lasteaeda tuues juba garderoobis köhivate ja nohuste jõnglastega. See teeb nõutuks ja kurvaks nii õpetaja kui ka vanema. Ent tõenäoliselt tuleb õpetajatel haigusnähtudega laste vanematega senikaua n-ö puid ja maid jagada, kuni kõigil vanematel tekib arusaam, et nohu on ka haigus ja haige lapse koht on kodus.

See, et lasteaiaõpetaja ametit kooliõpetajate omaga võrdselt ei väärtustata ja et näiteks Jaapani kultuuris väärivad need inimesed suurima lugupidamise ja igaüht väikelastega tegelema ei lubatagi, on meie haridussüsteemi viga ning süsteemi muudetakse paraku kõrgemalt poolt. Samas võib lasteaiaõpetajate elus positiivsena välja tuua selle, et suvine puhkus on alati kindlustatud ja kel vähegi soovi, saab võimalusi nii enesetäiendamiseks kui ka erialasteks koolitusteks. Ning tunnistagem sedagi, et töö väikeste lastega hoiab vaimu virge, keha vormis ja hinge noorena – nii et nooruseeliksiiri saame pealekauba. Peame vaid laste ja vanemate usalduse ise oma rõõmsa oleku ja optimistliku meelega välja teenima. Olgem lootusrikkad!

Piret Kaasik
lasteaiaõpetaja ja lapsevanem

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 42 korda, sh täna 1)