Salme sadam avati sõdalaste, sireenide ja piraatide osalusel (4)

Salme sadam avati sõdalaste, sireenide ja piraatide osalusel

SALME SADAMAL ON OMA LIPP: Salme jõesadama lipu heiskasid Meelis Juhandi (vasakul), sadamakapten Kalle Lepik ja Salme vallavanem Kalmer Poopuu. Foto: Aare Laine

Vastvalminud Salme jõesadama pidulikku avamist austasid oma osalemisega laupäeva pärastlõunal endisaegsed sõdalased, näkid (sireenid) ja piraadid. Salme aleviku mereväravas peeti kõnesid, lauldi, mängiti pilli ja kostitati kangema kraamiga ka merejumalat.

“Sadam pole elutu organism, kuigi teda võiks võrrelda ka ukse või aknaga. Sadam näeb, kuuleb, tunneb, muretseb, ootab ja loodab. Kui sadam on uks, siis on tal õigus tormiga end kinni hoida ja väiksemaid aluseid ohtudest eemal hoida. Kui sadam on aken, siis on tema klaasidel peegeldunud saabujate rõõm ja lahkujate mure. Kui sadam on uks, siis mõnikord avaneb ta hääletult ja iseenesest mõistetavalt. Teinekord aga vastutahtmist ja kriginaga. On olnud aegu, kus see uks on väevõimuga lahti kistud, hoolimata sadama tahtmistest või tundmistest. Sadamal peavad olema tugevad närvid. Sadamal on tugevad närvid ja paljunäinud inimeste kõikemõistev ilme,” luges vallavanem Kalmer Poopuu Salme jõesadama pidulikul avamisel kirjanik Jüri Tuuliku teksti.

Tseremooniat olid jälgima tulnud nii paljunäinud inimesed kui ka päris pisikesed salmelased ja kaugemaltki saabunud rahvast. Kai ääres paadis ja sadama vastaskaldal oleval sillal turvasid uusehitist muistsete sõdalaste vormis ja relvis mehed.
Salme taidlejad ja Kambja naisansambel mandrimaalt andsid sadamaehitajaile ja asja eestvedajaile ning uudistajaile meeleoluka kontserdi.

Sõdalane Toivo andis edasi sõnumi Salme suurvanemate kogult: “Meri on rahulik. Sadamates ei ole vaja ohutulesid süüdata.”
Salme vallavolikogu esimees Prits Liblik meenutas, et juba 1962. aastal käis tollase ühismajandi juht Johannes Pulk välja idee jõesadama ehitamisest. Toonane idee sai teoks 49 aastat hiljem, tänu valla entusiastlikele ettevõtjaile. 2009. aasta aprillikuu arupidamisel otsustasid Salme mehed sadama rajamisega pihta hakata. Tänu Toomas Sepa initsiatiivile ongi asi teoks saanud. Firmal Kuressaare Ehitus kulus vesiehitise rajamiseks vähem kui aasta.

“Kõik see sai teoks tänu Euroopa Liidu struktuurifondide toetusele,” rõhutas Liblik.
Volikogu esimees ütles välja veel ühe optimistliku unistuse: “Salme jõgi võiks ju muutuda täies ulatuses uuesti laevatatavaks. See võib saada reaalsuseks, kui meie soov-unelmat mõistetakse. Eesmärgid peavadki olema suured, siis need ka täituvad,” kõneles Prits Liblik.

Vallavanem Kalmer Poopuu tänu kuulus ka Saarte Kalandusele, kes nõu ja jõuga abiks olnud. Elupõline kalur ja suurt kalatööstust juhtinud Eino Ruttu rõõmustas uue sadama valmimise üle. Varem Läätsalt kalal käinud Ruttu saab nüüdsest püügivetele minna kodule lähemal. “Kui veel hüljestest ja kormoranidest jagu saaks, siis oleks kõik OK!” ei saanud staažikas kalur pidulikul hetkelgi kaluri murekohta mainimata jätta.

Ehitusfirma juht Tõnu Toompuu andis sadamakapten Kalle Lepikule üle kella, öeldes, et Salme inimesed võiksid ise omavahel kokku leppida, kuidas kella kasutada, kuid jagades ka omapoolseid soovitusi: “Kui Ruttu Eino tuleb ja annab kellaga ühe paugu, siis on lest paadis, kui kaks korda, siis on räim, kui kell lööb aga kolm pauku, siis pole mõtet kassilgi siia tulla.” 

Kuressaare Ehituse projektijuht Toivo Prostang Salme sadama ehitust just keeruliseks objektiks ei pidanud, öeldes, et hakkama saadi tuukriteta. “Vaiade süvistamisega probleeme küll natuke oli, aga lõpptulemus on nüüd kõikidele näha. Sadam on ilus ja meeldib,” ütles sõdalase vormis Prostang, kes laupäeva õhtul ka näitemängus publiku ette astus.
Avamisele tulnud inimestele pakuti maitsvat suppi, millest loobumine olnuks lausa patuasi.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 127 korda, sh täna 1)