Saaremaa püsiühendus võib saada hüljestele saatuslikuks (7)

Muhu ja mandri vahele pikki aastaid planeeritud ja rahvasuus Saaremaa sillaks nimetatud püsiühenduse rajamise ettevalmistused on saanud tagasilöögi. Nimelt võib sild ekspertide hinnangul kujuneda saatuslikuks Väinameres elavatele hüljestele.

Maanteeamet saatis läinud kuul keskkonnaametile heakskiitmiseks Saaremaa püsiühenduse loomise kava keskkonnamõjude strateegilise hindamise lõpparuande. Eesti Päevaleht kirjutas hiljuti, et see sai imetajate uurimisele keskendunud Eesti terioloogia seltsilt (ETS) hulga kriitikat. Seltsi esimehe Tiit Marani sõnul ei ole lõpparuanne kõigis väidetes ja aspektides asjakohane ning seega ei tohiks keskkonnaamet seda mingil juhul kooskõlastada.

Mõju hüljestele pole arvestatud

“Imetajate osas pole sisuliselt arvestatud silla võimaliku olulise negatiivse mõjuga nii Liivi lahe kui ka Väinamere viigerhüljeste asurkonnale,” kirjutas Maran keskkonnaametile saadetud kirjas. ETS on tema sõnul juhtinud hindajate tähelepanu sellele, et mitte kusagil Läänemeres ei ela viigerhülged sillale sarnaste rajatiste läheduses ning seetõttu ei ole võimalik välistada, et sild kujuneb viigerhüljeste praegusel rändeteel oluliseks takistuseks. Mis veelgi hullem, võib nende rände sisuliselt peatada. “See ohustaks oluliselt kõne all oleva asurkonna püsimist,” kinnitas Maran.

Lisaks puudutab lõpparuandes ainus esiletoodud leevendusmeede Tiit Marani sõnul ehituse ajastamist ega käsitle kuidagi rändeteede võimalikust sulgumisest tulenevat mõju. Viigerhülge asurkonna alalhoid on seltsi kinnitusel Natura 2000 võrgustikku kuuluva Väinamere loodusala kaitse üks eesmärke ning seetõttu võib plaanitav sild oluliselt kahjustada Natura võrgustiku enda kaitse-eesmärke. Marani sõnul on oluline märkida, et silla potentsiaalne ohtlikkus viigerhüljestele on suurem kui teistel ühenduseks väljapakutud ja analüüsitud variantidel. “Sellele vaatamata leiab lõpparuanne, et just sild on sobilikum lahendus üle Suure väina transpordi korraldamiseks,” lisas ta.

Sillateemal varemgi kaasa rääkinud ning avalikel aruteludel osalenud Eestimaa Roheliste Erakonna esindaja riigikogus Aleksei Lotman selgitas Saarte Häälele, et lühidalt on asi lihtne – sild on selgelt suurema negatiivse keskkonnamõjuga kui parvlaevaliiklus või tunnel.

Ületab hüljeste rännutee

“Sild lõikab risti läbi miljonite rändlindude lennukoridori, mis uduse ilmaga võib tähendada tuhandeid laipu. Lisaks ületab sild viigerhülge rännutee ja võib saada saatuslikuks rändetakistuseks,” tõdes Lotman. Läänemere viigerhüljes on tema sõnul üsnagi pelglik ja pole sugugi teada, kas ta elaks sellise infrastruktuuri läheduses. Kõigile neile asjaoludele on Lotmani sõnul korduvalt osutatud, kuid sisulist vastust pole saadud ja aruandele lisatud leevendusmeetmed on täiesti ebaadekvaatsed.

“Ometigi eelistatakse silda teistele variantidele,” oli Lotman nõutu. Ta tunnistas, et sild on tunnelist küll mõnevõrra odavam, kuid samas on parvlaevaliikluse arendamine omakorda sillast palju kordi odavam – seega ei ole ka majanduslikud argumendid tegelikult väga kohased. “Seda enam et EL-i loodusdirektiiv ei luba eelistada odavamat, kuid keskkonnale ohtlikumat varianti,” lisas ta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 35 korda, sh täna 1)