VEEMÜÜJAD SYNTAGMA VÄLJAKUL: Kuigi protestiti rahulikult, korraldati meeleavaldajate vastu pisargaasirünnak. Valge vaht inimeste näol aitas gaasi mõjusid neutraliseerida.
“Kreeka vajab reforme sama kindlalt, kui ouzo järgmisel hommikul peavalu põhjustab” – nii kirjutas juuni lõpus Economist. Kuigi kõik eestlased ei pruugi teada, mis on ouzo (Kreeka alkohoolne jook – toim), peaksime kõik Kreeka olukorraga kursis olema, kas või nii palju, et pankroti lähedale jõudnud riik vaevleb kriiside ja tänavarahutuste kütkes.
Arvamusi on erinevaid: ühed ütlevad, et kreeklased on ise süüdi, teised kiruvad Euroopa Liitu, kolmandad süüdistavad Kreeka valitsust. Saarte Hääl küsis Kreekas elavalt saarlannalt Terje Homutovilt, millised meeleolud Kreekas valitsevad.
Kuidas finantskriis tavalise kreeklase elu puudutab?
Kriis pole Kreekas puudutamata jätnud kedagi, see mõjutab kõiki sektoreid ja nii vanasid kui ka noori. Riik läks raha otsinguil kõigepealt lihtsaima väljapääsu teed: kärpis palku ja pensioneid. See ühiskonna klass on aga kõige kergemini haavatav, need on inimesed, kelle palk on nagunii ametlikult deklareeritud ja maksustatud. Kärped omakorda on riigi majandust mõjutanud rohkem, kui esialgu osati arvata, sest kärbete järel on tarbimine vähenenud ja see mõjutab näiteks teenuste pakkujaid ja kauplusi. Nemad maksavad ju riigile makse ja seetõttu on maksude laekumine samuti vähenenud. Üldine rahavoog on muutunud väiksemaks.
Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest.
Telli Saarte Hääl internetist
Loading ...
kui lipud ja kivid nurka viskate ning üks kord lõpuks tööle asute. Hakake makse maksma, ärge varastage riiki ja ärge nõutke riigilt ei 14. ega 13. palka, sest te ei ole mitte kui midagi sellesse riiki panustanud. Kõige tähtsam on aga see, et lõpetate valetamise ja petmise, just vale ja pettusega te sinna Euroopaliitu pääsesite. Tegelikult oleks pidanud Kreeka hoopis Albaaniaga liidu tegema.
Eestlased Kreekas (ja kreeklased ise) kardavad, et peavad hakkama Kreekas elama nagu eestlased Eestis.
Üsna sünge väljavaade tõesti. :)