Saaremaa põllumeestele tulevad appi asendustalunikud mandrilt

Saaremaa põllumeestele tulevad appi asendustalunikud mandrilt

PÕLLUMEHED: Asendustalunik Ove Ainsalu (vasakul) on abis Ranso talu peremehel Jaanus Sallil ja tema Sharolee karjal. Foto: Peeter Kukk

Eestimaa talupidajate keskliidu asendusteenistus pakub Saaremaa talunikele võimalust tellida mandrilt kohale meestööjõudu, kes erinevalt naistest võivad töötada ka masinatega.

Esimese saarlasena mandrilt asendustaluniku tellinud Piht-la valla talunik Jaanus Sall ütles, et kiirematel aegadel, nagu talvine sõnnikuvedu, on ta appi kutsunud kohalikke õrnemast soost asendustalunikke, kes teevad oma tööd väga korralikult. Probleem tekib ühemehe väiketalus aga siis, kui on vaja kodust ära käia ning talu omapäi jätta. Siis oleks vaja kedagi, kes mõistaks loomade talitamise kõrvalt töötada ka traktoriga. Paraku on nii, et Saaremaa asendustalunikud teevad kõike muud, aga traktoritega nad ei sõida, tõdes Ranso talu peremees Sall.

Olukorrale lahendust otsides pöördus Sall asendusteenistuse Lääne regiooni töödejuhataja Margus Metsalu poole, kes lähetas murelikule saar-lasele appi Pärnumaa asendustaluniku Ove Ainsalu. Agronoomi-talujuhi haridusega 23-aastane Ainsalu on Pärnu- ja Viljandimaal asendustalunikuna töötanud 2,5 aastat ja käinud abiks enam kui kümnes talus. esimest korda maikuus Jaanus Sallile appi tulnud noor mees on praegu Pihtla mail juba kolmandat korda ning see ütleb mehe tubliduse kohta juba kõik. Praeguseks on Ranso talu tööd ja tegemised asendustalunikule üsnagi peensusteni selgeks saanud ning järgmine kord on abiline Saaremaal oktoobris, kui Jaanus Sall Saksamaale puhkama sõidab.

Ise talus kasvanud Ainsalu sõnul oskab ta teha kõiki talutöid lehmalüpsmisest ekskavaatoriga töötamiseni välja. Samuti jälgib noormees asendustaluniku hea tahte eeskirja, mis ütleb, et asendaja ei tohiks tööde osas pipardada, vaid vajadusel tuleb käia nii põllul kui ka laudas.
Ove Ainsalu sõnul on tal kõigi oma tööandjatega, taluperenaiste ja peremeestega tekkinud sõbralikud suhted. Kordagi pole ta kogenud solvavat või üleolevat suhtumist ning ühtki riidu pole olnud. Heade suhete hoidmisel tuleb kasuks asendustaluniku leplikkus. Reeglina kestab asendustaluniku tööpäev kuni kaheksa tundi, kuid kokkuleppel võib vahel teha ka pikemaid päevi.

Ove Ainsalule on asendustaluniku töö väga meeltmööda. “Kui nähakse, et sul on potentsiaali ja sul on tulemused, siis tulevad ka tulemustasu ja muud hüved. Enda arust ma teenin väga hästi, olen sellega väga rahul,” sõnas noormees. Saaremaa puhul häirib mandrilt tulnud abilist võib-olla ainult see, et tööpäeva lõppedes ei saa harjumuspäraselt koju sõita, kuid teisalt muudab see töö jällegi vaheldusrikkamaks.

Vanamõisas asuva Ranso talu peremees Jaanus Sall avaldas lootust, et meie tublide asendustalunike Helen Kuleša ja Mirja Martini kõrvale tekivad kunagi ka mõned meesterahvastest asendustalunikud, sest universaalsete oskustega meeste järele on nõudlus suur.
Sharolee tõugu lihaveiste tõuaretusega tegelev Jaanus Sall ütles, et praegu on tal põhikarjas 20 emaslooma ja hiljuti Prantsusmaalt ostetud pull, kellele on 20 emaslooma just paras koormus.

“Minu arusaamist mööda ei pea aretuskari olema eriti suur, tähtis on iga loomaga tegeleda,” sõnas Sall. Loom peab olema kodustatud, siis ei ole teda ostjale üleandmiseks vaja uimastipüssiga maha võtta, kuna muul moel teda kätte ei saa. “Välismaal tegeletakse ka aretusloomadega hästi palju, see on ka põhjus, miks ma vajan aeg-ajalt asendusteenistust,” selgitas loomakasvataja.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 166 korda, sh täna 1)