Kliima soojenemine võib tulevikus mõjutada Saaremaa kartulisaake (1)

Kliima soojenemise korral võivad varase kartuli kasvutingimused sajandi keskpaigaks Saaremaal halveneda, samal ajal kui hilisemate sortide saagikus võib mõneks ajaks isegi suureneda.

Sellisele järeldusele jõudis oma kevadel kaitstud doktoritöös Eesti maaviljeluse instituudi teadur Triin Saue, kes, arvestades ilmastikumuutusi, arvutas matemaatilise mudeli abil välja kartulitaimede saagikuse nii sajandi keskpaigaks kui ka sajandi lõpuks.
Mudelis kasutati varase kartulisordi “Maret” ja hilise “Anti” parameetreid ning Tallinna, Tartu ja Kuressaare meteoroloogilisi näitajaid. Kuressaare esindab võrdluses merelisega kliimaga saari ja Lääne-Eesti rannikuala, Tartu kontinentaalse ja Tallinna merest mõjutatud kontinentaalse kliimaga piirkondi.

Kliimamuutuse korral on varase sordi jaoks oodata kasvutingimuste halvenemist kõigis kolmes vaadeldud kasvukohas. Kõrge temperatuuri tõttu taime kasvuperiood kiireneb ja taim ei suuda piisavalt kiiresti lehepinda toota. Lühemaks jääb ka mugulate moodustamise aeg ja saagikus väheneb, rääkis Saarte Häälele doktoritöö üks juhendajatest maaviljelusinstituudi vanemteadur Jüri Kadaja. Teisalt hakkab varane kartul ka varem valmima, sest kevadised hilised öökülmad nihkuvad kalendris ettepoole ja kartulit on võimalik varem maha panna.

Hilise sordi saagid võivad lähikümnenditel kasvuperioodi pikenemise tõttu veidi suureneda, kuid 21. sajandi lõpuks ennustatakse Saaremaal ja Tartus siiski saakide vähenemist. Sajandi lõpuks võib paremat kartulikasvu loota vaid Tallinna lähistel, sest mujal võib ilm hiliste sortide jaoks liiga palavaks minna. Üldine tagasiminek kartulisortide saagikuses võib olla 10–15%, mõne kliimamudeli puhul ka üle 30 protsendi, rääkis Kadaja.

Kartulikasvatuse optimaalne tsoon, milleks praegu loetakse Valgevene põhjaosa ja selle ümbruse alasid, nihkub poolsajandiks Eesti kohale ja kliima edasise soojenemise korral siit edasi meie põhjanaabrite juurde. Saaki võivad hakata mõjutama ka muud tegurid, näiteks soojenemisega kaasnevad kahjurid ja haigused. “Väga võimalik, et meie loodustingimuste poolest hea ja rahulik koht võib kliimamuutustega rahutumaks minna,” pakkus Jüri Kadaja. Üleujutused, kuuma- ja põualained, mida Euroopas üha sagedamini esineb, võivad ulatuda ka Eestisse, juba praegu on ekstreemsed ilmastikutingimused Eestis sagenenud.

Kliima soojenemisega seoses on Eestis hakanud levima mitmesuguste kultuuride sellised sordid, mida seni viljeleti vaid Kesk-Euroopas. Näiteks talirapsi talvitamistingimusi ei peetud vahepeal Eestis soodsateks, kuid viimastel aastatel on talirapsi kasvatamine siin jälle tõusuteel.

Triin Saue: Viimastel aastakümnetel oleme sattunud küllaltki intensiivsesse kliima muutumise perioodi. Põllumajandus on üks regionaalsest kliimast, selle muutlikkusest ja muutumisest kõige enam mõjutatu majandusharusid. See, milliseid põllukultuure mingis piirkonnas tulevikus kasvatatakse, sõltub olulisel määral sellest, millised on ilmastikumuutused just selles konkreetses piirkonnas.

Mudeleksperimentidest tuli selgelt välja, et kahe uuritud kartulisordi saagikust mõjutab kõige rohkem suvine ilm. Teised keskkonnatingimused ja agrotehnilised võtted (väetamine, künnisügavus) võivad ilmastiku mõjusid vaid veidi leevendada. Peamine meteoroloogiline tegur, mis Eestimaal kartulisaagi suuruse määrab, on sademed. Seos sademete ja saagikuse vahel on eriti ilmne ja otsene Kuressaares, kus niiskusepuudus toimib peamise taimekasvu limiteeriva tegurina. Seejuures tuleb välja selge vahe Ida- ja Lääne-Eesti vahel – kui Kuressaares on kartulisaak kehvem kuivadel suvedel, siis Lõuna-Eestis ikaldub kartul sageli just liiga vihmastel suvedel.

Analüüsides atmosfääri üldise tsirkulatsiooni ja kartulisaagi vahelisi seoseid, leiti ootuspäraselt, et tsirkulatsioon mõjutab saaki rohkem merelise kliimaga Kuressaares. Mereäärsetes kohtades on saagikus rohkem sõltuv põuastest ilmadest, samas on Mandri-Eestis saagikus rohkem mõjutatud liigsetest sademetest ja vähesest soojusest.
Arvutatud saagiridade alusel on võimalik teha tagasiulatuvalt järeldusi kliima kohta. Nii leiti selles töös, et kartulisaagikuse varieeruvus on võrreldes varasemaga oluliselt suurenenud. See tähendab, et nii kartulikasvatuseks soodsaid kui ka ebasoodsaid aastaid esineb varasemast rohkem. Tartu piirkonnas on selline muutus jälgitav alates 1980-ndatest, Kuressaares juba 1940-ndatest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 53 korda, sh täna 1)