Rannaliival põrkuvad suvitajate ja veiste huvid (22)

Rannaliival põrkuvad suvitajate ja veiste huvid

KOOS RANNAS: Suvesaarlane Juhan Sein on häiritud koos inimestega rannamõnusid nautivatest veistest, kes kohutavad lapsi ja maiustavad käterätikutega. Foto: Gunnar Siiner

Kaarma vallas asuva Kasti küla mereranda on põlvkondade viisi kasutatud korraga nii suplemiseks kui ka loomade karjatamiseks. Võitluses rannaliiva pärast on peale jäämas veised.

Küla elanikud ei taha aga sellise olukorraga leppida ning on jõude koondades pöördunud valla poole. Pöördumise koostaja Urve Seina sõnul on rohkearvulise karja pidamise tõttu rannas rikutud ligipääs merele, lisaks segavad otse rannas jalutavad loomad ujujaid. Kaarma vallavalitsus vastas kirjale, et tegemist ei ole avaliku rannaga ja kõigile soovijatele on ligipääs rannale tagatud, seega ei ole kellegi õigusi piiratud.

“Tarastatud karjamaale siseneb inimene siiski omal vastutusel ning kui mõni uudishimulik või inimsõbralik veis tema vastu huvi ilmutab või järel käib, ei tähenda see veel ohtu inimeste elule või tervisele,” seisab vallavalitsuse vastuses.
Seepeale kogus Urve Sein oma külast 37 allkirja ja saatis vallale taotluse, milles leitakse, et kõnealuse kaldapealse võikski kujundada avalikuks supluskohaks ja see peaks ka olema lülitatud kavandatavasse Kasti lahe kaitsekorralduskavasse.

Loomade vastu ei ole

Kastil peatuva suvesaarlastest abielupaari Urve ja Juhan Seina sõnul ei ole neil midagi loomapidamise vastu, seda on seal tehtud alati, nüüd on aga probleemiks saanud karjamaal peetavate loomade rohkus. Nood on maa segi trampinud ja rikkunud randa viiva tee ning hirmutavad väikseid lapsi, kellega oleks ju hea madalas vees ujumas käia. Samuti on loomad maiad ujujate rannale jäetud käterätikute ja võileibade peale.

Seina pere kinnitusel tahavad nad, et piirataks loomade liikumist rannas, nii et loomad ja inimesed üksteist ei segaks.
Kõnealusel karjamaal peetavate lihaveiste omanik Vjatšeslav Leedo ütles, et ei näe probleemi mereäärse ala inimeste jaoks ärapiiramises. “Tuleb vaadata, mis teha annab,” ütles Leedo. Näiteks võib tema sõnul tekitada elektrikarjusega piiratud koridori, mida mööda suplejad saaksid segamatult randa liikuda ja seal olla.

Probleemi olemasolu tuli Leedole üllatusena, kuna varem on tal olnud Kasti küla elanikega väga soojad suhted. Suurärimehe sõnul on veider, et murest ei räägitud kohe temaga, vaid asja aetakse läbi vallavalitsuse.
Kasti küla elanike sõnul on rannas alati karja peetud ning see on ainus viis, kuidas takistada mereäärt kinni kasvamast. Ka ujumas on seal alati käidud loomade vahetus läheduses. Ja kuigi veiseid on rannakarjamaal rohkem kui varasemate omanike ajal, ei ületa loomade arv, arvestades karjamaa suurust, lubatud norme, vaid jääb neile hoopis alla.

Nõukogude ajal tehti maantee äärde ka parkla, et suplejad ei pargiks oma autosid karjamaale. Ametlik suplusrand ei ole Kasti aga kunagi olnud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 58 korda, sh täna 1)