Kuressaare XV merepäevad algavad täna

Eelmise nädala lõpus avatud ja terve nädala vältav Saaremaa merenädal tipneb täna ja homme, 5.-6. augustil Kuressaares Raiekivi säärel toimuvate merepäevadega, mis sel aastal väikest juubelit tähistab.

Seekord Eesti ja eelkõige Saare maakonna tuletornidele pühendatud juubelipidustused pakuvad külalistele meeldejäävaid elamusi ning sündmusterohket programmi. Näiteks viib kirglik kalamees ning tuntud loodushoiu, kalapüügi ja kalatoitude populariseerija Vladislav Koržets koos kirjanik Jüri Tuulikuga tänavu merepäevadel läbi räimeroogade koolituse.

Ka muusikagurmaanidele pakutakse eriilmelisi elamusi. Kui traditsioonilisel merepäevade avatseremoonial kuuleb vana kooli legendi Vello Orumetsa, siis Jazz del Maril jahisadamas astuvad merepäevadel üles Laura Junson, Erko Niit ja Kristjan Mazurtchak, Baltimereäärne jazztrio Aldo Meristo kvartett, Abraham’s Cafe ja Brasiilia ansambel Black Soul. Esimese päeva õhtul astub pealaval publiku ette Tšiili reggae-muusik Quique Neira. Merepäevi ja ka merenädalat jääb laupäeva õhtul aga lõpetama ansambel Kala Sepo Seemani ja tema sõprade naljade saatel, erikülalisena astub lõpetamisel lavale ka Black Souli solist Fernando Noronha.

Loomulikult ei puudu Kuressaare merepäevadelt selgi korral juba tuttavad käsitöö laat, haakriku laat, rannavolle turniir ja noorte purjetajate regatt. Kuressaare kultuurikeskuses on avatud tuletornidele pühendatud näitus “Igal majakal oma tuli…”, piiskopilinnuses näeb aga näitust Soome tuletornidest. Kuressaare linnateater koostöös VAT teatriga toob sadamaaidas publiku ette suvelavastuse “Morten lollide laeval”, toimuma saavad mitmed konverentsid ja merelaulude konkurss. Näha saab erinevaid saare meistrite valmistatud paate ja merealuseid.

Merepäevadeks saabus täna hommikul Roomassaare sadamasse ka Kuressaare vapilaev EML Admiral Cowan. Kohal on Lääne prefektuuri piirivalvebüroo Kuressaare merevalvekeskuse laev PVL-112 Valve. Merepäevadele saabub ka lätlaste purjelaev Libava – ligi 20-meetrine karavell, mille sarnastega künti merd juba 17. sajandil.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 23 korda, sh täna 1)