Keskkonnainspektsioon: jahipidamist kontrollitakse pidevalt (3)

Keskkonnainspektsioon: jahipidamist kontrollitakse pidevalt

VÕIMALUS JÄÄB: Keskkonnainspektsioon tunnistab, et võimalus, et jäägri käes olev relv paugub ka ebaseaduslikult, on alati olemas. Foto: Raul Vinni

Juuli keskpaigas Vilsandi rahvuspargis salaküti kuulitabamuse läbi suremas leitud hirvepulli juhtumi järgselt näitas üldsus näpuga peamiselt keskkonnainspektorite nõrga töö peale. Keskkonnainspektsioon (KKI) kinnitab, et kontroll jahipidamise üle on siiski korralik ja reide tehakse korrapäraselt.

Atla lahe hirvepulli kontekstis hakati kohe rääkima salaküttimisest. Paljud küsisid aga, kuidas saab väita, et tegemist on salakütiga. KKI nõuniku Himot Marani selgitusel lasti hirv väljaspool jahihooaega ning ükskõik, kas seda tegi paberitega jahimees või keegi teine, on tegu salaküttimisega. Ta usub oma sõnul samas, et jahiseltsi liikmega siiski tegu ei olnud. “Selline teguviis on sedavõrd suur jahieetika rikkumine, et seda jahiseltsi liikmetest ei söandaks kuidagi arvata. Midagi täiesti kindlat ei saa siiski väita seni, kuni laskjat pole tuvastatud,” ütles ta. Maran lisas, et hetkel selle juhtumi uurimises selliseid edasiminekuid pole, mida ajakirjanduse vahendusel avalikkusega jagada.

Kontroll on olemas

Väide, et keskkonnainspektsioon ei käi jahipidamist kontrollimas, vähemalt paberil paika ei pea. Maran edastas Saarte Hääle palvel väljatrüki reidide registrist, millest nähtub, et sel aastal on Saare maakonnas puhtalt jahivaldkonna reide tehtud 20. Nõuniku kinnitusel jälgitakse jahipidamist ka teiste valdkondade reide korraldades. Menetlusi õigusrikkumiste eest jahivaldkonnas on algatatud 2009. aastal viis, 2010. aastal neli ja tänavu koguni 12. Salakütte on sel aastal tabatud siiski vaid üks, sama number oli ka eelmise aasta kontos.

Keskkonnainspektsioon korraldab Marani sõnul reidi kas kindla vihje peale või läheb otsima mingit kindlat rikkumist. Lisaks kontrollitakse aasta jooksul pea kõiki jahiorganisatsioone.
Siiski jääb võimalus, et jahimees n-ö ei märgi oma luba pärast looma laskmist maha. Himot Maran ütles, et KKI püüab oma järelevalvetegevusega jahimeeste seaduskuulekust tõsta ja jahikultuuri parandada, kuid loa mittemahamärkimise võimalus jääb.

“Igale jahile ei ole võimalik inspektorit kaasa saata,” sõnas ta, samas toonitades, et õiguserikkumise avastamise korral suhtutakse jahiloa maha märkimata jätmisse kui ebaseaduslikku jahipidamisse.
“Sellisel puhul tuleb lisaks karistuse kandmisele hüvitada ka keskkonnale tekitatud kahju,” kinnitas Maran. “Suur-ulukite küttimise lubade olemasolu, registreerimist ja loale kantud andmete arvestust kontrollitakse otsese jahipidamise järel ning ka hiljem lubade tagastamise järgselt.”

Keelamine poleks õigustatud

Maran ei näe ka konflikti selles, kui KKI töötaja, kes teostab jahindusalast järelevalvet, kuulub ise jahiseltsi ja annab näiteks ise lube välja. “Jahipidamine on eelkõige harrastus ja ei ole mingit alust nõuda inspektorilt sellest loobumist. Samamoodi nagu me ei arva, et liiklusinspektor ei tohiks autoga sõita,” märkis KKI nõunik Maran.
Ta rõhutas, et inspektor on jahti pidades tavakodanik, mitte inspektor, seega ta ise järelevalvet enda üle ei teosta, seda teevad inspektorid teistest üksustest.

“Kui peaks ilmnema, et inspektor on jahimehena seadust rikkunud, siis on üldjuhul selge, et ühiskond tema teeneid inspektorina enam ei vaja,” lükkas ta ümber jutud, et KKI inspektorid kontrollivad ennast ise ja pääsevad seetõttu terve nahaga.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 45 korda, sh täna 1)