Juulis avalikkuse tähelepanu pälvinud jõhkratele lammaste murdmise juhtumitele Mustjala vallas Paatsa külas tuli selle nädala algul lisa naabervalla Kaarma Koidula külas.
Keskkonnaameti pressiesindaja Aet Truu sõnul tuli keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni metsanduse juhtivspetsialistil Roland Rüütlil järjekordset lambakarjas toime pandud murdmistööd vaatama minna. “Rüütli käis esmaspäeval
Kaarma vallas Koidula külas, kust teatati nelja lamba murdmisest,” rääkis Aet Truu Saar-te Häälele.
Kes sealse veretöö taga on – hundid või hulkuvad koerad –, pole praegu veel teada, sest ekspertiis ei ole ses osas veel lõppenud. Juulikuiste murdmiste osas on asjalood vahepeal siiski pisut rohkem selgemaks saanud. “Ekspertiis on tehtud ja sellega on määratud, et 70-protsendilise tõenäosusega olid murdjad hundid,” avaldas Truu.
Kuigi murdmistele on nüüdseks lisa tulnud, ei arva keskkonnaametnikud veel, et huntide küttimiseks tuleks Saaremaal eriluba välja anda. Huntide arvukust saarel peetakse selleks liialt väikeseks. Nimelt on Saaremaal teadaolevalt endiselt vaid kolm hunti, kel järglasi pole olnud, ning keskkonnaameti jahinduse spetsialisti Ivar Marleni arvates pole praegu veel põhjust eriluba anda.
Eikla jahiseltsi esindaja Ojar Sepp leidis samuti, et kui Saaremaa metsades on tõepoolest ühtekokku vaid 2–3 hunti, siis pole nende laskmiseks tõesti veel luba tarvis anda. “Kui neid ikka nii vähe on, siis ma leian, et pole vaja neid lasta. Hunt on ju ka iseenesest metsasanitar ja hoiab metsas populatsiooni korras,” nentis Sepp. Ta möönis, et jahimehed on Kuumi rabas paari koerlast näinud, kuid olid need hundid või palju räägitud metsistunud koerad, kes Saaremaa metsades ringi hulguvad, pole teada. Hundikutsikaid pole aga seni veel kellelegi silma jäänud.
“Nii et äkki on need siiski külakoerad,” pakkus ta. Seda, kuidas hulkuma läinud koerad metsseapõrsaid murravad, on Eikla seltsi jahimehed Sepa sõnul näinud küll. “Meil üks jahimees on põrsa kahe suure koera käest äragi päästnud,” tunnistas ta. Tol korral oli tema sõnul tegemist tavaliste külakoertega, kes päevasel ajal küll ketis on, kuid öösiti ketist priid ning siis koos paha peale lähevad.
Ojar Sepa sõnul hundid kesksuvel tavaliselt ei murra, eriti veel nii palju loomi korraga. “Hundid murravad septembris ja oktoobris, kui nad kutsikaid õpetavad,” märkis ta.
Loading ...
Eiklas on küll lahtiselt ringi jooksvate koerte probleem suur. Seadused koerte pidamise kohta on olemas, aga lahtiste koerte omanikud neid ei tea. Kui neile seadusi tutvustada, siis nad lihtsalt ei usu ega tunnista neid. Koeri ei taheta “ahistada” koduaias (aiaga piiratud maa-alal) kinni hoidmise või jalutusrihmaga. Abi pole loota ka politseilt ega kuskilt mujalt. Ilmselt jääb siin lahtiste koerte ja nende omanike terror alatiseks kehtima…
Eiklas ja mujalgi Saaremaal tuleb siis vastukaaluks kehtestada terror lahtiste koerte ja nende lahtiste ajudega omanike suhtes.
Lugedes nn. spetsialistide juttu tekkis mul tunne, et viimane aeg on nad kõik lahti lasta ja uued palgata.
Jah, eks ta ole – endalgi tulevad sellised mõtted vahel pähe. Siis, kui ikka täiesti võimatu on oma rihma otsas käiva koeraga väljas jalutada. Kohe on kari klähvivaid ja igasuguseid imevigureid tegevaid krantse ümber ning põrgu läheb lahti – ja nii päevast-päeva. Või kui lapsed mängivad liivakastis ja siis tuleb pisike koerarakats, ülbitseb lastega ja seejärel tõstab jalga mänguasjade peale…
Ma küll rahumeelne inimene, sõdida ei tahaks, aga kaua seda jama küll enam taluda ei suuda vist.