68. kiri: hea tuju hoidis

68. kiri: hea tuju hoidis

 

Rubriigis “Kirjad koju” kirjutab Tallinnas elav ajakirjanik Liis Auväärt kodusaarlastele elust enesest.

Hea inimene,
millal Sul viimati kehvasti läks? Ja mida Sa tegid, et hakkaks parem? Minuga juhtus hiljuti üks halenaljakas lugu: üks nendest, mis esialgu on kurb, tagantjärele aga lõbus rääkida.
Möödunud nädal oli päris kiire, oli mitu olulist kohtumist ja töist tegemist. Ei saagi päriselt öelda, et midagi neist oleks suurelt ebaõnnestunud, aga stressi tundsin küll. Mis tähendas, et kui ei valutanud kõht, siis valutas pea ja vastupidi.

Oh-ohoo, aga teadsin, et nädala lõpus see juhtub! Pärast pühapäevahommikusi pannkooke kõnnin turule, toon sealt kurke ja pistan talveks purki. Eks hoidiste tegemises ole ka omajagu pinget: tuleb podisevale keedusele kullipilguga peale passida, rääkimata marinaadide maitsestamisest. Kuid teisalt on see väga mõnus tegevus, sest tead, et saad kapist võtta midagi isetehtut, mis a) maitseb loodetavasti hästi, b) säästab raha ning c) on valmistatud endavalitud koostisosadest.

Otsisin aasta jooksul kogutud purgid panipaigast lagedale ja pesin ilusti puhtaks. Ostsin uued kaaned, et ükski purgitäis nende pärast nässu ei läheks. Ühesõnaga, olin igati valmis selleks, et saan õhtul paari tunni jooksul tegeleda millegagi, mis on nii kasulik kui ka vajalik.
Turul valisin välja enda arvates kõige ilusamad tillukesed kurgid. Lasin neil külmas vees ujuda, et krõmps sisse jääks, ja varustasin purgid hea-paremaga: musta sõstra lehed, till, küüslauk, sinepiseemned… Ma olin õnnelik. Ja päeva lõpuks jahtus köögis 11 purki marineeritud kurke, igaühel peal käsitsikirjutatud silt.

Järgmisel hommikul sügasin murelikult nina, sest pooltes kurgipurkides oli vedelik hägune. Tublid perenaised teavad kindlasti une pealt öelda, milles asi. Mina kontrollisin internetist järele – ja sain teada, et ilmselt on asi kaantes, mis korralikult ei sulgunud. Kokkuvõte? Oma armsast 11 purgist pidin ära viskama kuus purgitäit. Võinuks vahest püüda päästa, mis päästa annab – kurgid puhtaks pesta ja keeta uue marinaadi (sedagi tarkust lugesin just internetifoorumist), aga… Otsustasin, et saadud kahju pole nii suur, et peaksin riskima. Pole ju kindel, et need solvunud köögiviljad heast peast halvaks ei lähe. Nii olin oma kauaoodatud stressileevendajast saanud enesetundele veel ühe põntsu.

Edasitegutsemiseks on jälle mitu varianti: a) jääda ennast haletsema, mis kindlasti ei mõju enesetunnet tõstvalt; b) leida uus võimalus, kuidas end motiveerida.
Ega mul enne nädalavahetust jälle sellist ülearust aega ole, et hoidisteprojekt ette võtta. Aga ma mõtlen sellele tõsiselt ja olen uued retseptidki välja otsinud, sest ütleb ju vanarahvaski: mis halvasti, see uuesti. Viis kurgipurki, mis alles jäid, näevad imehead välja. Nende kõrval ootab kasutamist särtspunane kodune tšillimoos. Asi ei ole lootusetu, vajab vaid veidi harjutamist.

Õppimine tõstab tuju, selles pole õnneks kahtlust. Ja võimalusi midagi uut teada saada on, tänu taevale, lõputult.
Häid mõtteid, head tuju ja kirjutamiseni!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 109 korda, sh täna 1)